Schnitzer hoiatab: ei mingeid uusi võlgu toitlustustööstusele!

Schnitzer hoiatab: ei mingeid uusi võlgu toitlustustööstusele!

Arutelu must-punase föderaalvalitsuse finantspoliitika üle muutub järjest teravamaks. Majandusnõuandla esinaine Monika Schnitzer oli toitlustussektoris kavandatava käibemaksu alandamise suhtes kriitiline. Intervjuus andis ta selgelt mõista, et see meede ei ole praegustele majandusprobleemidele õige vastus ja selle asemel on vaja kulutusi piirata. Nende põhitähelepanu on praegusel eelarveaugul, mis nende arvates sunnib tegutsema.

Schnitzer soovitab uue võla võtmise asemel kulutusi vähendada. Eelkõige mainis ta teatud kulude ebaselgeid rahastamisallikaid ning kutsus üles loobuma emapensionide ja põllumajandusliku diislikütuse toetuste suurendamisest. Need ettepanekud peegeldavad tungivat vajadust stabiliseerida riigi finantsolukord ilma täiendavaid võlgu võtmata. See hoiatab tungivalt uute võlgade võtmise eest mitteinvesteerimiskulude jaoks, mis võib ohustada pikaajalist stabiilsust.

Valitsuse eelarvekavad

Järgmise sammuna kavatseb föderaalvalitsus esitada 2024. aasta eelarve. Kantsler Olaf Scholz, asekantsler Robert Habeck ja rahandusminister Christian Lindner on teatanud, et soovivad saavutada kokkuhoidu 17 miljardi euro ulatuses. Neid meetmeid tuleks rakendada ilma võlapidurit peatamata. Siiski uuritakse Ahri oru üleujutusohvritele rahalise abi andmise võimalikku peatamist.

Eriti tähelepanuväärne on Kliima- ja Transformatsioonifondi (KTF) 12,7 miljardi euro suurune vähendamine. See drastiline vähendamine on osa laiemast plaanist vähendada kavandatud kulutusi 2027. aastaks kokku 45 miljardi euro võrra. KTF jääb kliimaneutraalse ümberkujundamise keskseks vahendiks kogumahuga 160 miljardit eurot.

Tagajärjed ja väljakutsed

Kavandatav kokkuhoid puudutab ka abi Ukrainale, mille jaoks eraldatakse kokku 14 miljardit eurot, ning seda ei tohiks kokkuhoiumeetmed mõjutada. Samuti plaanib valitsus ära jätta 5,5 miljardi euro suuruse elektrivõrgu dotatsiooni, mis võib kaasa tuua elektrihinna tõusu. KTF-i tulude suurendamiseks kaalutakse CO2 hinna tõstmist, samal ajal vähendatakse kliimat kahjustavaid toetusi.

Bundestagi eelarvekomisjon võiks arutelud nendel teemadel lõpetada enne jõule, lõplik otsus tehakse jaanuaris 2026. Kuni uute eelarvete jõustumiseni rakendatakse vaheeelarvet, mis võimaldab riigikassal iga kuu vabastada teatud protsent vahendeid.

Poliitilised ja majanduslikud otsused, mis tuleb praegu vastu võtta, on Saksamaa tulevase finantspoliitika jaoks murrangulised. Saab näha, kuidas valitsus Schnitzeri ettepanekutest ja oma eelarveplaanidest tulenevatest väljakutsetest üle saab.