Must-punane: 100 päeva pärast on majanduspoliitika äärel!

Must-punane: 100 päeva pärast on majanduspoliitika äärel!

Must-punane föderaalvalitsus esitles täna pärast 100-päevast ametisolekut majanduspoliitika segabilanssi. Ifo Instituudi küsitluse kohaselt ei näe 170 küsitletud majandusprofessorist 41% võrreldes eelmise foorivalitsusega olulist kursimuutust. Friedrich Merz oli enne valimisi lubanud majanduspoliitikas kõikehõlmavat muutust, kuid tegelikkus paistab sellest ootusest kõvasti maha jäävat.

Eriti pettunud olid küsitletud majandusteadlased maksu- ja sotsiaalpoliitikas, kus olulisi muudatusi ei tuvastatud. Seni rakendatud majandusmeetmetega on rahul vaid 25% majandusteadlastest. Suur osa kinnitab, et uue valitsuse majanduspädevus on keskmine (53%) või isegi madal (31%). "Negatiivset meeleolu soodustavad nii sotsiaalsüsteemide reformipüüdluste puudumine kui ka tõuke puudumine struktuurireformide, nagu bürokraatia ja kliimakaitse vähendamine," selgitab prof Niklas Potrafke Ifo Riigirahanduse ja Poliitikamajanduse Keskusest.

Valitsuse töö positiivsed küljed

Siiski on ka positiivseid hinnanguid. Majandusteadlased peavad edusammuks riiklike investeeringute tugevdamist erifondide kaudu. Lisaks nähakse ettevõtetele paremaid amortisatsioonivõimalusi pakkuvat „investeeringuvõimendajat“ sammuna õiges suunas. Samuti tõid mõned vastajad positiivselt esile täiendavaid kulutusi kaitsele ja esimesi samme maksupoliitikas, nagu ettevõtte tulumaksu alandamine.

Kui aga küsiti edukate otsuste kohta, ei osanud 29 osalejat olulist vastust anda. “Muu” all oli oluline Saksamaa muutunud välimus maailma poliitilisel ja Euroopa areenil. Arutati ka Saksamaa tarneahela seaduse kaotamist ja gaasihinna tasu.

Poliitiliste otsuste kriitika

Kriitilised hääled on aga selgelt ülekaalus. Kõige sagedamini kirjeldati „emapensioni” laiendamist läbikukkumisena. Lisaks hinnatakse kriitiliselt ulatuslikku võlapiduri reformi ja taristu erifondi loomist. Vastuvõetud pensionipakett leidis samuti tõrjumist, samas tõsteti esile ka soovimatust sotsiaalkulutusi reformida. Samuti on muret elektrimaksu alandamise pärast, mis kriitikute sõnul tuleb tootmissektorile ainult kasuks, ning samuti süüdistatakse, et valitsus tugineb liiga palju fossiilkütustele nagu gaas.

Täiendavad kriitilised punktid kerkivad esile põhiseaduskohtuniku valimisel ja kavandatava eelarve osas. Samuti kritiseeritakse toitlustussektoris kavandatavat müügimaksu langetamist ja soovitavat tariifide täitmise seadust.

Must-punase valitsuse esimene bilanss maalib pildi, mis näitab arvukalt väljakutseid ja ehitusplatse. Neile pandud ootuste täitmiseks on majanduspoliitiline tegevuskava selge vajadus. Majandusteadlaste rahulolematusel võib olla pikaajaline mõju valitsuse otsuste aktsepteerimisele, kui sellele ei järgne märgatavaid reforme.

See näitab, kui oluline on uuel föderaalvalitsusel mitte ainult lühiajaliste fiskaalpoliitiliste meetmete võtmine, vaid ka jätkusuutlike struktuurireformide algatamine, et tugevdada usaldust riigi majanduspoliitilise pädevuse vastu.

Täpsemat teavet esialgse olukorra ja majanduse arvamuste kohta saate Pioneer samuti see Ifo Külastage instituuti.