Šveits: kas ta peab majanduse päästmiseks Brüsselist õppima?

Šveits: kas ta peab majanduse päästmiseks Brüsselist õppima?

Šveitsi ees seisavad märkimisväärsed majanduslikud väljakutsed, mida kujundavad arengud naaberriikides ja Euroopa Liidu (EL) suurenev regulatsioon. Kui Šveitsi peetakse sageli maailmamajanduses liidriks ja liberaalseks, siis hiljutised analüüsid näitavad, et ta jääb mõnes valdkonnas oma Euroopa naabritest maha. Euroopa Komisjoni tellitud põhjalik 400-leheküljeline aruanne toob esile, et Euroopa on tipptehnoloogiate vallas USAst ja Hiinast maha jäänud. See teave pärineb analüüsist, mis viitab ka tööviljakuse langusele ja bürokraatlikele takistustele, mis pärsivad majanduskasvu. NZZ teatab, et Brüsseli bürokraatia vastutab vaid osa naaberriikide ees seisvatest väljakutsetest.

Oluline aspekt, mida esile tuuakse, on Šveitsi reformitahe, mida alates 1990. aastatest ei näi enam eksisteerivat. Viimased suuremad liberaliseerimissammud on tehtud peamiselt vastusena EL-i tegevusele, mis tõstatab küsimuse, kas Šveits võiks EL-i liberaliseeritud turustruktuurist õppida. Kriitikud juhivad tähelepanu sellele, et mõned EL-i riigid, nagu Iirimaa ja Taani, suudavad saavutada majandusedu vaatamata madalamatele ettevõttemaksudele ja muudele väljakutsetele.

ELi digipoliitika mõju

Lisaks üldistele majanduslikele väljakutsetele seisab Šveits silmitsi ka ELi digipoliitika konkreetsete aspektidega. EL-i digipoliitika osakondadevahelise koordinatsioonirühma (IK-EUDP) 13. veebruaril 2025 avaldatud analüüs näitab, et Šveitsi juurdepääsule siseturule hetkel otseseid riske ei ole. Sellest hoolimata peavad Šveitsi ettevõtted kohanema uute tehisintellekti, küberturvalisuse ja andmehalduse regulatsioonidega. Need uued ELi määrused, sealhulgas tehisintellekti seadus ja kübervastupidavuse seadus, nõuavad ettevõtetelt oma vastavusstrateegiate kohandamist.

Föderaalnõukogu oma tehisintellekti õigusaktide puudumine võib olla eriti problemaatiline. Aruanne alates Häerting hoiatab, et Šveits peab oma konkurentsivõime tagamiseks võtma ennetavaid meetmeid. On vaja välja töötada oma digitaalne strateegia, mis peab olema vastavuses tehisintellekti ja andmehalduse valdkonna Euroopa standarditega.

Koostöövõimalused ja väljakutsed

Regulatiivsest survest ja kaubandustõketest tulenevaid väljakutseid ei tohiks alahinnata. Oluliseks muutub siseriiklike eeskirjade kohandamine ELi standarditega, eelkõige vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkuleppe osas. Samas on ka võimalused koostööks EL-iga, näiteks digitaalsetes teadus- ja innovatsiooniprogrammides osalemise kaudu. See võimaldaks Šveitsil regulatiivsetes arengutes kaasa rääkida ja samal ajal tugevdada oma majanduslikku positsiooni.

Sellega seoses saab selgeks, et Šveits ei peaks mitte ainult tunnistama oma puudujääke, vaid kasutama ära ka ELi koostöö pakutavaid võimalusi. Ainult nii suudab ta tulevikus üleilmses konkurentsis ellu jääda ja säilitada oma positsiooni Euroopa majanduskeskusena.