Šveits on sotsiaalse mobiilsuse tipus: võimalused on püsinud stabiilsena alates 80ndatest!

Šveits on sotsiaalse mobiilsuse tipus: võimalused on püsinud stabiilsena alates 80ndatest!

Šveitsi eduvõimalused on märkimisväärselt stabiilsed, nagu näitab Luzerni ülikooli Šveitsi majanduspoliitika instituudi (IWP) hiljutine uuring. See uuring toob esile, et sotsiaalne mobiilsus on Šveitsis püsinud muutumatuna alates 1980. aastatest, samas kui teistes riikides, eriti USA-s, on edasijõudmise võimalused oluliselt vähenenud. Kui USA-s on perekondliku päritolu mõju üksikisiku sissetulekutele umbes 49 protsenti, siis Šveitsis vaid 17 protsenti, mis rõhutab põllumajandusliku riigi sotsiaalset läbitavust. See arv pole viimase neljakümne aasta jooksul kunagi tõusnud üle 21 protsendi, mis teeb Šveitsi positiivseks erandiks, samas kui sotsiaalne ebavõrdsus paljudes teistes riikides suureneb. Nau.ch teatab, et IWP teadlased analüüsisid õdede-vendade sissetulekuid, et uurida perekonna mõju sotsiaalsele liikuvusele.

Eriti silmatorkav on see, et umbes 85 protsenti Šveitsi sissetulekutest võib seostada üksikisikute oskuste ja pühendumusega. Võrdluseks, Saksamaal on perekondlik mõju 43 protsenti, Taanil 20 protsenti ja USA-l 49 protsenti. See illustreerib Šveitsi sotsiaalset läbilaskvust, mis on võrdsete võimaluste jaoks ülioluline. Sellega seoses mängivad individuaalses edus vähe rolli ka vanemate rahvus ja perekonnaseis. Riiklik haridussüsteem on osutunud keskseks elemendiks, mis edendab seda võrdset võimalust ja võimaldab seega igal inimesel oma potentsiaali täielikult välja arendada, sõltumata tema lähtetingimustest. NZZ selgitas.

Sotsiaalse mobiilsuse tegurid

Sügavam analüüs näitab, et perekondlik taust seletab Šveitsi sissetulekute erinevustest vaid 15 protsenti, samas kui suurem osa on tingitud välistest teguritest. See näitab, et üle 90 protsendi perekonna mõjudest ei saa seletada arutletud deterministlike teguritega, nagu rahvus või elukoht. Uuringus rõhutatakse ka seda, et sotsiaalse läbitavuse suurendamisel mängivad olulist rolli ka teised kasulikud elemendid, nagu duaalharidussüsteem ja väikelaste toetus.

Õdede-vendade analüüs aitas ka paremini mõista perekeskkonna mõju edule. Madal side vanemate ja laste vahel on kõrge sotsiaalse mobiilsuse näitaja. Üks esialgne järeldus jääb siiski ebaselgeks: millised on täpselt need tegurid, mis moodustavad ülejäänud 15 protsenti perekonna mõjust? Need küsimused on Šveitsi võrdsete võimaluste ja selle edasise arengu hindamisel tohutu tähtsusega.