Šveits ja EL: uued lepingud seavad ettevõtetele väljakutseid!

Šveits ja EL: uued lepingud seavad ettevõtetele väljakutseid!

EL-i ja Šveitsi vahelise uue lepingute paketi jõustumisega 20. detsembril 2024 on kahepoolsed suhted ees ootamas otsustav pöördepunkt. Selle lepingu eesmärk on luua mõlema poole ettevõtete ja kodanike jaoks selge ja stabiilne õiguslik raamistik. Fookuses on kümme kaasajastatud ja uut lepingut erinevates valdkondades nagu liikumisvabadus, õhu- ja maismaatransport ning elektriturg.

Paketi keskne komponent on kohustuslik dünaamiline õigusüleandmine. See tähendab, et Šveits peab vastu võtma tulevased EL-i õigusaktid, kuid ilma nende eeskirjade kujundamisel kaasa rääkimata. Kui seaduslikust lapsendamisest keeldutakse, võib EL võtta kompenseerivaid meetmeid, mis rõhutab vajadust selgete raamtingimuste ja läbirääkimiste järele.

Riigiabi reguleerimine

Eriti kriitiline aspekt uues lepingus puudutab riigiabi. Valju aargauerzeitung.ch Riigiabi on majanduspoliitika ühine vahend. Need abivahendid võivad aga turgu moonutada, mistõttu nende suhtes kehtivad EL-is ranged eeskirjad. Leping näeb ette, et Šveits peab kehtestama olemasolevad abimäärused teistes valdkondades.

Nende reeglite järgimise tagamiseks peab Šveits looma kontrollisüsteemi. See tagab riigiabi läbipaistva järelevalve ja aitab vältida konkurentsimoonutusi.

Lepingupaketi üksikasjad

Leping sisaldab muu hulgas olulisi liikumisvabaduse regulatsioone, mida täiendab liidu kodanike direktiivi kohandatud versioon. Liidu kodanikud võivad saada pikendatud elamisõigust Šveitsis. Siiski on olemas ka kaitseklauslid, mis lubavad majandusprobleemide korral sisserände piiramist.

Lisaks peavad mõlemad pooled kokku leppima erinevates erandites ja tingimustes. Nende hulgas on alaline elamisõigus pärast viie aasta möödumist, mis kehtib ainult töötavatele inimestele, samuti laiendatud aruandlusnõue füüsilisest isikust ettevõtjatele. Samuti kehtivad eeskirjad ELi ja Šveitsi üliõpilaste võrdse kohtlemise kohta õppemaksu osas.

Muud paketi põhiaspektid puudutavad Šveitsi osalemist ELi programmides alates 2025. aastast, rahalisi toetusi ELile ja toodete sertifikaatide vastastikust tunnustamist paljudes sektorites. Samuti tuleks rakendada terviseohtudega tegelemise mehhanisme, tugevdades piiriülest koostööd tervishoiu valdkonnas.

Väljavaade järgmisteks sammudeks

Lepingu sisu selgub lähikuudel, enne kui lepe esitatakse Šveitsi parlamendile 2026. aasta alguses. Liidu programmide kokkulepe peaks aga sõlmitud olema 2025. aasta sügisel. 2027. aastaks on kavandatud rahvahääletus, mis tagab avalikkuse osaluse nendes üliolulistes suhetes.

EL jääb Šveitsi tähtsaimaks kaubanduspartneriks, samas kui riik ise on ELi kaupade ekspordi sihtkoht tähtsuselt neljas. 2023. aastal eksportis Austria Šveitsi kaupu ligi 10 miljardi euro väärtuses, tõstes esile kahe piirkonna majanduslikku seotust. Selles kontekstis on uus leping mõlema poole jaoks väga oluline.