Järsk tees Herrenknechtilt: rohkem keskenduda majandusele, vähem topeltnimedele

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Martin Herrenknecht kritiseerib föderaalvalitsuse majanduspoliitikat ja kutsub üles keskenduma infrastruktuurile ja oskustööliste puudusele. Pakutakse konkreetseid lahendusettepanekuid. #Herrenknecht #Majanduspoliitika #Föderaalvalitsus #Infrastruktuur #Kvalifitseeritud tööjõupuudus

Martin Herrenknecht kritisiert Bundesregierung's Wirtschaftspolitik und fordert Fokus auf Infrastruktur und Fachkräftemangel. Konkrete Lösungsvorschläge angeboten. #Herrenknecht #Wirtschaftspolitik #Bundesregierung #Infrastruktur #Fachkräftemangel
Martin Herrenknecht kritiseerib föderaalvalitsuse majanduspoliitikat ja kutsub üles keskenduma infrastruktuurile ja oskustööliste puudusele. Pakutakse konkreetseid lahendusettepanekuid. #Herrenknecht #Majanduspoliitika #Föderaalvalitsus #Infrastruktuur #Kvalifitseeritud tööjõupuudus

Järsk tees Herrenknechtilt: rohkem keskenduda majandusele, vähem topeltnimedele

Tunneli puurimismasinate tootja Herrenknecht on föderaalvalitsuse majanduspoliitikat teravalt kritiseerinud. Ettevõtte tegevjuht Martin Herrenknecht ütles, et poliitikud peaksid keskenduma eelkõige majanduslikule olukorrale, selle asemel, et arutada selliseid teemasid nagu topeltnimed või sugu. Ta rõhutas, et oskustööliste nappus pärsib oluliselt majanduskasvu ning vabade töökohtade täitmine on muutumas üha suuremaks probleemiks.

Herrenknechti sõnul on eriti puudus inseneridest, mis tähendab, et ettevõte peab palkama rohkem oskustöölisi välismaalt. Näiteks on viimasel ajal värvatud argentiinlasi, hispaanlasi ja marokolasi. Eriti tõsine on puudus kutsealadel nagu keevitamine, mistõttu tuleb värvata rohkem töötajaid Lätist ja Leedust.

Ettevõtja kutsus föderaalvalitsust üles parandama infrastruktuuri, tugevdama kaitset ja kohandama sotsiaalkulutusi vastavalt riigi majanduse tulemustele. Ta rõhutas, et valitsuse kulutuste ümberkorraldamisest vabanevaid ressursse saab kasutada majanduse toetamiseks. Herrenknecht süüdistas valitsust sotsiaalkulutuste ja majandustulemuste vahelisel suhtel tasakaalust väljas muutumises ning kutsus üles majanduslikke vajadusi paremini hindama.