Totschnig hoiatab kliimakaitsega seotud bürokraatlike kulude eest: kisa!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Põllumajandusminister Totschnig arutab ökoloogilisi eesmärke ja bürokraatiat kliimakaitses 22. juunil 2025. Ta nõuab majanduslikku panust.

Totschnig hoiatab kliimakaitsega seotud bürokraatlike kulude eest: kisa!

ORF-i pressitunnis rääkis põllumajandusminister Norbert Totschnig (ÖVP) põhjalikult keskkonna- ja kliimapoliitika väljakutsetest ja strateegiatest. Totschnig rõhutas öko-sotsiaalse lähenemise tähtsust kliimaeesmärkide saavutamiseks. Ta kutsus kõiki osalisi, eriti ettevõtjaid, aktiivselt kliimakaitsemeetmetes osalema. See on tema poliitilise tegevuskava keskne nõue, mis eeldab laiaulatuslikku koostööd kliimakaitse vallas. Valju NOEN Totschnig ei väljendanud otsest kriitikat EL-i "rohelise kokkuleppe" suhtes, küll aga kritiseeris sellega kaasnevat liigset bürokraatiat.

Selle bürokraatia konkreetne näide on metsade raadamise määrus, kus puusepad nõuavad erinevat tüüpi puidu töötlemiseks erinevat rakendusnumbrit. Totschnig rõhutas, et sellist regulatsiooni tajutakse takistavana ja muudab puidutöötlemise protsessi asjatult keeruliseks. Metsade raadamise määrus ei ole ainus bürokraatlik takistus: ulatuslikke taotlusi on vaja ka väikeste metsa- või viljapuude alade kasutamiseks. Need punktid tõid välja mõlemad VOL.at samuti NOEN poolt, mis viitab laialdasele üksmeelele probleemis.

Kliimaseadus ja majanduspoliitika

Totschnigi kõne oluliseks aspektiks oli kliimaseadus, millega praegu tegeletakse. Selle seadusega soovitakse luua selgust ministeeriumide vastutusalade osas ning tagada, et kliimakaitsesse kaasataks ka riigid ja omavalitsused. Ta tõi välja, et kliimaneutraalsus on valitsusprogrammis kirjas aastaks 2040. Totschnig rõhutas, et EL-i suunised on prioriteetsed. See eesmärkide mitmemõõtmelisus kajastub väljakutsetes, millega Austria praegu silmitsi seisab.

Ettevõtte asukoha tugevdamine on Totschnigi teine ​​keskne murekoht. Pärast kolme aastat kestnud majanduslangust näeb minister vajadust ühendada taastuvenergiale üleminek tugeva majandusega. Ta tõi välja, et kuue miljardi euro suuruseid iga-aastaseid kulusid ei saa katta ainult avaliku rahaga. Eelkõige pidas Totschnig kliimaboonuse kaotamist kriitiliseks, kuna sellega seotud kulud olid suuremad kui CO2 hinnakujundusest saadav tulu ja neil polnud tegelikku kliimaolukorda.

Kriitika poliitikast

Poliitilised reaktsioonid Totschnigi avaldustele olid erinevad. Rohelised olid tema välimuses pettunud ja kritiseerisid, et tema väljaütlemised ei tõotanud kliimakaitses mingit edasiminekut. Seevastu FPÖ väljendas muret, et Totschnig ei positsioneerinud end selgelt EL-i "rohelise kokkuleppe" vastu ja nägi ÖVP-s vahendajat mõistuse ja rohelise ideoloogia vahel. Totschnig rõhutas ka, et 90 protsenti Austria põllumajandustoodete väliskaubandusest liigub Euroopasse ning väljendas skepsis plaanitava Mercosuri lepingu suhtes, milles ÖVP on sõlmimise vastu, kuid uurib eelnõu hoolikalt.