Trumpi tollistrateegia kriisis: kohtunikud peatavad riikliku hädaolukorra!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Artiklis tuuakse välja Trumpi majanduspoliitika, praegused tariifimeetmed ja juriidilised väljakutsed seisuga 30. mai 2025.

Trumpi tollistrateegia kriisis: kohtunikud peatavad riikliku hädaolukorra!

Üllatusliku sammuna peatas esimese astme kohtu kolleegium president Trumpi sammu kuulutada välja riiklik hädaolukord, et kehtestada tollimaksud impordile USA-sse. See otsus tuleb kriitilisel ajal, kuna ebakindlus tariifide õigusliku aluse ja võimalike kohtuvaidluste osas, mis võivad jõuda ülemkohtuni, kasvab. Kuigi Trumpi majanduslik visioon on saanud tagasilöögi, jääb üle oodata, kuidas ta praegustele väljakutsetele reageerib. Võimalikele õigusvaidlustele ja nende mõjule majandusele antakse pilk ette, sest vastaste motivatsioon kasvab, samas kui kapitalituru intressimäärad ei vasta Trumpi poliitikale soovitult.

Hiina reaktsioone Trumpi agressiivsele majanduspoliitikale kirjeldatakse eriti karmina. Seevastu EL on kaubanduskonfliktis vähem agressiivne. Eriti kriitiliselt suhtutakse USA finantsolukorda, kuna võlamägi jätkab Trumpi DOGE-programmist hoolimata kasvamist. Küsimused kohtuotsuste elluviimise ja võimude lahususe võimaliku õõnestamise kohta Trumpi kavandatava «Suure ilusa seaduseelnõuga» on suure tähtsusega, kuna ta on varemgi püüdnud kohtuotsustest üle astuda.

Trumpi tariifipakett ja rahvusvahelised reaktsioonid

President Trump teatas sellest nädalavahetusest kõrgematest imporditariifidest USA-sse, mida tõstetakse üldiselt 10%-ni. Alates 9. aprillist järgneb keeruline mehhanism konkreetsetele riikidele, kellel on suur kaubavahetuse puudujääk USAga. Neid riike nimetatakse "halvimateks õigusrikkujateks". USA valitsus tõi oma argumendis välja, et paljud riigid muudavad USA toodete importimise keeruliseks. Lisaks tariifidele võetakse arvutuses arvesse ka kaubandustõkkeid nagu toetused ja intellektuaalomandi vargused.

ELi jaoks on praegune väljakutse 20% tollimaksu kehtestamine USA-sse eksporditavatele toodetele. Saksamaa on eriti tähelepanu all, kuna see kuulub EL-i tollieeskirjade alla. Trump kritiseerib EL-i ka kõrgemate tariifide ja käibemaksu pärast. Kui ELi Komisjoni andmetel on mõlema poole keskmine tariifimäär umbes 1%, siis teatud juhtudel kehtivad kõrged kuni 50% tariifid, näiteks Lesotho ja Saint-Pierre'i ja Miqueloni puhul.

Vastupanu USA Kongressis ja tulevikuväljavaated

Vastuseis USA Kongressi tollipoliitikale on tuntav, kuna senati enamus hääletas eelnõu poolt, mis võiks peatada uued tariifid Kanada suhtes. Lisaks jäävad kehtima 25% tariifid imporditud autodele, autovaruosadele ning terase ja alumiiniumi impordile. Tulevikus võivad järgneda täiendavad konkreetsed karistusmeetmed tooterühmadele, nagu pooljuhid, ravimid ja kriitilised mineraalid.

Trumpi tariifidega seotud arengud ja laiemad majandusprobleemid tekitavad palju küsimusi. Kuna surve Trumpile kasvab, jääb ebaselgeks, kuidas ta lahendab seaduslikkuse ja rahvusvahelise kaubanduse dilemmad. Kaubanduspingete tugevnemine võib avaldada mõju mitte ainult USA majandusele, vaid ka maailmaturgudele.