Türgi majandus kõigub: kasv vaatamata rekordilisele inflatsioonile ja intressimääradele!

Türgi majandus kõigub: kasv vaatamata rekordilisele inflatsioonile ja intressimääradele!

Türgi majandus näitab segast pilti, kuna see kinnitab end väljakutseid esitavas keskkonnas. Valju Ajakirjandus Sisemajanduse koguprodukt (SKT) kasvab 2023. aastal prognooside kohaselt 2,8 protsenti. Selle tõusuga kaasneb aga kõrge inflatsioonimäär, mis oli hiljuti 35,4 protsenti. Sõltumatud eksperdid kahtlevad aga ametlikes andmetes ja räägivad tegelikust inflatsioonimäärast umbes 70 protsenti.

2024. aastal ootab EL Komisjon edasist 3,2-protsendilist kasvu, mida toetab positiivne kaubandusbilanss ning väärtuse loomine ehitus- ja põllumajandussektoris. Prognooside kohaselt kulutavad tarbijad lähiaastatel 3,5 protsenti rohkem, mis võib eratarbimist oluliselt turgutada.

Inflatsioon ja rahapoliitika

Inflatsiooniprobleem on kõrgeid tarbijahindu arvestades endiselt problemaatiline. Euroopa Komisjoni prognooside kohaselt võib inflatsioon langeda 2023. aasta lõpuks 36,2 protsendini ja 2025. aastaks 22,7 protsendini. Seda langust toetavad globaalsete energiahindade langus, valitsuse karmim eelarvejuhtimine ja rahapoliitika ümberpööramine, eelkõige president Erdoğani poolt õigeusklike keskpankurite ametisse nimetamine, kelle intressimäärad on kõrged.

Olukord on aga jätkuvalt pingeline, sest 2025. aastaks ootab Rahvusvaheline Valuutafond vaid 2,6 protsendilist kasvu ning inflatsioonimäär oli 39 protsendi juures juba veebruaris 2025. Erdoğani kursimuutus inflatsiooniga võitlemiseks läheb vastuollu varasemate aastate madala intressipoliitikaga, mis tõi kaasa märkimisväärse devalveerimissurve Türgi liirile.

Kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud

Türgi kaubandusbilanss näitab positiivseid suundumusi – 2024. aastal kasvas eksport mõõdukalt 2 protsenti, import langes aga 5 protsenti. Kuna ELi osakaal Türgi ekspordist on 40 protsenti, on ELi kavandatav CO₂ piiri kohandamine Türgi eksportijate jaoks keskne probleem. See areng võib eriti mõjutada Saksamaa tarnijate konkurentsivõimet, kuna Saksamaa tarned vähenesid 2024. aastal 6 protsenti 27 miljardi dollarini.

Vaatamata väljakutsetele märkavad paljud ettevõtted uusi võimalusi, eriti ekspordile orienteeritud ettevõtted, kes plaanivad tootmisvõimsust laiendada. Samuti näitavad uuringud, et 50 protsenti Saksa ettevõtetest Türgis hindab äriolukorda heaks ja 43 protsenti ootab stabiilset arengut. Uued välisinvestorid aga ei soovi turule tulla, peegeldades ebakindlust tulevaste majandustingimuste suhtes. Ajavahemikus 2024. aasta jaanuarist oktoobrini moodustasid välismaised otseinvesteeringud 4,7 miljardit dollarit, suurim sissevool tuli Hollandist, Saksamaalt, USA-st, Inglismaalt, Iirimaalt ja Aserbaidžaanist.

Majanduslikud väljakutsed ja perspektiivid

Lisaks majanduslikule ebakindlusele avaldavad mõju ka rahastamise kitsaskohad. Eriti mõjutatud on väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted ning piirav rahapoliitika süvendab rahastamisraskusi. Nõrk liir muudab välislaenud kallimaks, mis pärsib veelgi majandustegevust. Vaatlejad ootavad ka võimalikke baasintressimäärade kärpeid 2025. aasta teisel poolel.

Rahandusminister Şimşeki kärpemeetmed, mis kehtestavad riigiasutustele range kärpeprogrammi, näitavad, kui tõsine olukord on. Keskendutakse kulude vähendamisele ja uute projektide vältimisele, välja arvatud hädavajalikud. Need meetmed peegeldavad vajadust taastada majanduslik tasakaal, suurendades samal ajal püsivalt kõrgest inflatsioonist tulenevat survet eelarvetele.

Kokkuvõttes seisab Türgi silmitsi oluliste majanduslike väljakutsetega, kuid pakub ka võimalusi, eriti ekspordi ja tarbimise valdkonnas. Rahapoliitika arengud ja rahvusvahelise turu reaktsioonid on Türgi majanduse edaspidise stabiilsuse ja kasvu jaoks üliolulised.