Ukraina: Pärast Ukraina merekoridori sulgemist on teravilja- ja teraseeksport taas buumimas
Ajalehe www.sueddeutsche.de raporti kohaselt näitab Ukraina oma kriisist mõjutatud majanduse jaoks häid uudiseid, vähemalt merel: teravilja ja terase eksport on taas kasvanud pärast seda, kui Kiiev alustas 2023. aasta augustis suurte laevade "Ukraina mere koridori" tagamist läbi Musta mere ja jõgede Euroopasse. Teravilja eksport kasvas mais kuue miljoni tonnini, mis on eeldatavasti eksporditud kuue miljoni tonni võrra kuus. Teraseekspordi tagastamine laevadega pärast ligi kaheaastast blokaadi toob leevendust ka Ukraina terasetehastele. See on tervitatav areng, arvestades…

Ukraina: Pärast Ukraina merekoridori sulgemist on teravilja- ja teraseeksport taas buumimas
Ajalehe www.sueddeutsche.de raporti kohaselt näitab Ukraina oma kriisist mõjutatud majanduse jaoks häid uudiseid, vähemalt merel: teravilja ja terase eksport on taas kasvanud pärast seda, kui Kiiev alustas 2023. aasta augustis suurte laevade "Ukraina mere koridori" tagamist läbi Musta mere ja jõgede Euroopasse. Teravilja eksport kasvas mais kuue miljoni tonnini, mis on eeldatavasti eksporditud kuue miljoni tonni võrra kuus. Teraseekspordi tagastamine laevadega pärast ligi kaheaastast blokaadi toob leevendust ka Ukraina terasetehastele. See on tervitatav areng, arvestades käimasolevat sõda, personalipuudust ja suuri sõjalisi kulutusi, mis kulutavad peaaegu poole eelarvest. Auk Ukraina eelarves on üüratu ja ulatub ainuüksi tänavu 40 miljardi euroni, mida tema omatulu katta ei suuda.
EL kiitis hiljuti heaks Ukraina finantspaketi, kuid eelarves on endiselt kümne miljardi euro suurune auk. See summa vastab tublisti üle kümnendikule kogu Ukraina riigieelarvest. USA on koostanud ka abipaketi Ukrainale, kuid selle saatus on USA esindajatekojas vastuseisu tõttu ebakindel. Kuigi EL ja USA on külmutanud Venemaa riigi rahalised vahendid, on ebaselge, kas see summa Ukrainasse jõuab. Inflatsiooni kartuses lükatakse tagasi rahapressi kasutamine raha juurde trükkimiseks. Ukraina võiks proovida kulutusi kärpida, riigiettevõtteid müüa või võlakirju emiteerida, kuid need meetmed on väga keerulised.
Ukraina ärimehed kannatavad võimude, kohtute ja julgeolekuasutuste korruptsiooni all. Paljud ettevõtted tunnevad end surve all ja tunnevad muret valitsuse võlakirjadesse investeerimise pärast. Ajateenistusest ja EL-i põgenevatest pagulastest tingitud jätkuv personalipuudus teravdab olukorda veelgi. Ukraina majandus on ristteel ja vajab kiiret tuge, et ellu jääda vaatamata ebasoodsatele asjaoludele.
Lugege lähteartiklit aadressil www.sueddeutsche.de