USA krediidireitingu kriis: kuidas Saksamaa tööstuspoliitikat proovile pannakse!

USA krediidireitingu kriis: kuidas Saksamaa tööstuspoliitikat proovile pannakse!

USA krediidireitingu alandamine Moody’si poolt tekitas rahvusvahelises finantsmaailmas segaduse. 19. mail 2025 langetati reiting Aaa-lt Aa1-le, kajastades muret riigivõla ja intressimaksete suhtarvu suurenemise pärast. Moody's prognoosib aastaks 2035 puudujäägiks kuni 9% sisemajanduse koguproduktist (SKT). ​​Vastuseks sellele olukorrale püüab USA rahandusminister Scott Bessent sisendada kindlustunnet, osutades kümneaastaste riigivõlakirjade intressimäärade kavandatavale vähendamisele, suurendades seeläbi lootust stabiliseerumiseks.

Samal ajal on kaubandussektoris pinged. Walmart ütleb, et ei kanna uute tariifide kulusid klientidele, samas kui endine president Donald Trump nõuab, et Walmart kataks tariifid ise. Need arengud toimuvad USA kaubandussõja kontekstis. Saksamaal suhtutakse sellesse olukorda kriitiliselt, sest Sebastian Dullien IMK-st hinnangul vähendab kaubandussõda riigi kasvu umbes 0,75 protsendipunkti võrra.

Geopoliitilised väljakutsed Saksamaale

Saksamaa seisab praegu silmitsi mitmete geopoliitiliste väljakutsetega: USA kaubandussõda, ebausaldusväärne kaubanduspartner Venemaal ja Hiina strateegiline pealetung programmiga "Made in China 2025". Hiina on tõstnud EL-i ja USA plasttariife, mis avaldab Saksa ettevõtetele täiendavat survet.

Dalia Marin rõhutab, et välismaised otseinvesteeringud on Saksamaal tehnosiirde jaoks hädavajalikud, et selles keerulises keskkonnas ellu jääda. DGB esindaja Yasmin Fahimi hoiatab, et olulistest väärtustest ei tohi loobuda ning kutsub üles reformima võlapidurit ning korrigeerima pärandi- ja varamaksu.

ELi tööstuse tulevik

Julia Eder Viini Töökojast toetab ELi tugevdamist ja soovitab liidul õppida Hiina mudelist ning areneda tehnoloogia ja innovatsiooni vallas. Euroopa Investeerimispank plaanib ELi konkurentsivõime tõstmiseks investeerida 2027. aastaks tehisintellekti ja pooljuhtide tootmise arendamisse ligikaudu 70 miljardit eurot.

Guntram Wolff Brüsseli Vabaülikoolist hoiatab sellega seoses, et EL peab relvatööstuses järele jõudma, kuna Venemaa sõjamajandus on aktiivne. Dullien kritiseerib ka kaitsekulutuste liigitamist investeeringuteks ja kutsub üles kasutama raha säästvamalt teistes tärkavates sektorites. Väljakutsed on keerulised ja nõuavad poliitilistelt ja majanduslikelt osalejatelt kiiret tegutsemist.

Arengud tööstuspoliitika, kaubandussõja ja geopoliitiliste strateegiate vallas avaldavad lähiaastatel olulist mõju majanduskeskkonnale. Ettevõtted ja valitsused peavad töötama välja uuenduslikke lahendusi, et tulla toime globaliseerumise ja geopoliitiliste pingetega.

Täpsemat teavet ja teavet jooksvate arengute kohta leiate aruannetest Poiste maailm ja alates Econstor.