Miks ainult kasvust ei piisa: ülesandekeskse majanduspoliitika tähtsus

Miks ainult kasvust ei piisa: ülesandekeskse majanduspoliitika tähtsus

Mure majanduskasvu pärast on kõikjal – alates kõrgetasemelistest poliitilistest debattidest ja poliitilistest manifestidest kuni igapäevaste uudisteni. Saksamaal seadis föderaalvalitsuse uusim eelarve tugevama majanduskasvu peamiseks prioriteediks. Indias pingutavad juhid selle nimel, et muuta oma riik taas maailma kõige kiiremini kasvavaks majanduseks. Hiinas, kus ähvardab deflatsioonioht, on valitsus kahtlemata mures selle aasta viieprotsendilise kasvueesmärgi täitmise pärast. Ühendkuningriigis on opositsioonilise leiboristliku partei liider Keir Starmer lubanud saavutada G7 kõrgeima jätkusuutliku kasvu, kui ta võimule tuleb, ja valitsevad konservatiivid väljendavad sarnaseid ambitsioone (meenutagem endise peaministri Liz Trussi nüüdseks kurikuulsat mantrat: "Kasv, kasv, kasv").

Mure majanduskasvu pärast on poliitiliste debattide ja ka igapäevaste aruandluste keskne teema. On selge, et valitsused üle maailma püüavad oma riiki majanduslikult edendada ja suuremat majanduskasvu saavutada. See artikkel rõhutab aga vajadust mitte näha kasvu ennast ainsa eesmärgina. Pigem peaks majanduspoliitika keskenduma majanduse suunale, et majanduskasv oleks jätkusuutlik ja kaasav.

Autor väidab, et ei piisa lihtsalt suurele kasvule keskendumisest, arvestamata mõju töötingimustele või keskkonnale. Ta toob välja edukad näited, kus muude eesmärkide poole püüdlemine viis lõpuks majanduskasvuni. Näiteks NASA missioon viia inimene Kuule tõi kaasa arvukalt tehnoloogilisi uuendusi, millel oli hiljem märkimisväärne majanduslik väärtus. Samuti rõhutab autor digitaliseerimise olulisust kasvu jaoks ning kutsub üles kaotama digitaalset lõhet, et kasv ei põhineks suurte tehnoloogiaettevõtete turujõu kuritarvitamisel.

Artiklis väidetakse ka, et vältida tuleks majandustegevuse finantseerimist. Autor kritiseerib, et ettevõtted investeerivad inimkapitali, masinate ning teadus- ja arendustegevuse asemel liiga palju aktsiate tagasiostmisse ja dividendide jagamisse. Ta rõhutab vajadust reinvesteerida reaalmajandusse ja pakkuda vahendeid töötajate olukorra parandamiseks. Ta väidab ka, et valitsused peaksid täitma aktiivsemat rolli ja seadma selged eesmärgid kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks.

Artikkel lõpeb üleskutsega, et valitsused peaksid kasutama oma potentsiaali väärtuste loojana majanduse kujundamisel. Selles rõhutatakse, et avalike institutsioonide suunamine ambitsioonikatele missioonidele kitsaste kasvueesmärkide asemel võib aidata lahendada 21. sajandi suuri väljakutseid ja tagada majanduse kasvu õiges suunas.

Allikas:Vastavalt aruandele www.project-syndicate.org