Kuidas Resolution Foundation esitab väljakutse valitsuse majanduspoliitikale ja nõuab uusi strateegiaid
Nagu www.boersen-zeitung.de teatab, on Resolution Foundation koos London School of Economicsi majandustulemuste keskusega nõudnud valitsuselt uut majandusstrateegiat. Mõttekoda märgib, et Suurbritannia on viimase 15 aasta jooksul kogenud suhtelist langust, mille põhjuseks on madal kasv ja suur majanduslik ebavõrdsus. Tootlikkus on kasvanud poole kiiremini kui teistes arenenud majandustes. Üleskutse teistsuguseks majanduspoliitikaks tuleb eelseisvate valimiste ootuses, mille tulemuseks on eeldatavasti valitsuse vahetus. Hetkeolukorra analüüs näitab, et tööviljakus Suurbritannias kaheteistkümne aasta jooksul pärast...

Kuidas Resolution Foundation esitab väljakutse valitsuse majanduspoliitikale ja nõuab uusi strateegiaid
Kuidas www.boersen-zeitung.de aruannete kohaselt on Resolution Foundation koos London School of Economicsi majandustulemuste keskusega nõudnud uut valitsuse majandusstrateegiat. Mõttekoda märgib, et Suurbritannia on viimase 15 aasta jooksul kogenud suhtelist langust, mille põhjuseks on madal kasv ja suur majanduslik ebavõrdsus. Tootlikkus on kasvanud poole kiiremini kui teistes arenenud majandustes. Üleskutse teistsuguseks majanduspoliitikaks tuleb eelseisvate valimiste ootuses, mille tulemuseks on eeldatavasti valitsuse vahetus.
Praeguse olukorra analüüs näitab, et tööviljakus kasvas Ühendkuningriigis kaheteistkümne aasta jooksul pärast finantskriisi vaid 0,4% aastas, samas kui 25 rikkamas OECD riigis kasvas see 0,9%. Sellel on olnud otsene mõju palgatuludele, mis tõusid 2010. aastatel alla nulli. 15 aastat ilma palgatõusuta on keskmisele töötajale maksma läinud 10 700 naela aastas.
Majanduslik ebavõrdsus on Suurbritannias suurem kui üheski teises Euroopa suurriigis, kuigi seadusega kehtestatud miinimumpalk on vähendanud tunnipalga ebavõrdsust. Piirkondlikud erinevused on tohutud, eriti Londoni ja teiste suurte linnade vahel. Puuduste kõrvaldamiseks nõuab Resolution Foundation riiklike investeeringute suurendamist 3 protsendini SKTst, kuna praegu on need OECD riikides keskmiselt ligi poole suuremad kui Ühendkuningriigis.
Minu analüüsi kohaselt võib majandusstrateegia muudatusel olla suur mõju turule ja finantssektorile. Suurenenud tootlikkus ja vähenenud majanduslik ebavõrdsus võivad Ühendkuningriigis viia positiivsete turuarenguteni ja heaolutaseme tõusuni. Oluline on, et valitsus järgiks Resolution Foundationi soovitusi, et edendada riigi majanduskasvu ja sotsiaalset õiglust.
Lugege lähteartiklit aadressil www.boersen-zeitung.de