Rheinland-Pfalzi majandusareng: häiresignaalid ettevõtte asukoha kohta

Rheinland-Pfalzi majandusareng: häiresignaalid ettevõtte asukoha kohta

Mainz (dpa/lrs) – Rheinland-Pfalzi piirkonna ettevõtjad on mures osariigi majandusarengu pärast. "Ma ei taha Rheinland-Pfalzit kui äri asukohta halvasti," ütles Mainzi osariigi äriliitude liidu (LVU) peadirektor Karsten Tacke. Samas on näha, et Rheinland-Pfalzi majandusareng on aeglasem kui teistes liidumaades ja Euroopas ning kodumaiste ettevõtete investeeringute maht välismaal on väga suur.
Riigi majandustoodang langes aasta esimese kuue kuuga suhteliselt järsult. Riigi statistikaameti andmetel langes sisemajanduse kogutoodang pärast hindade korrigeerimist eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5,4 protsenti. Üleriigiliselt langes see samal perioodil 0,3 protsenti. Rheinland-Pfalz on seega majanduskasvu osas teiste riikidega võrreldes viimasel kohal.
"Need on häiresignaalid, neil pole midagi pistmist halva suu rääkimisega," ütles Tacke Saksa pressiagentuurile. "See viitab sellele, et asukoha üldised tingimused ei ole kõige paremad." Tegevdirektori sõnul on sellel arengul kaks peamist põhjust: oskustööliste nappus ja kõrged energiahinnad.
"Iga tund loeb, meil on helitugevuse probleem," hoiatas Tacke. "Meil pole mitte ainult oskustööliste puudus, vaid ka töötajate puudus." Seetõttu on neljapäevase või pikema õppepuhkuse nõudmine ettevõtetele ilma tegevusvajadustele viitamata täiesti välistatud. "Praeguses olukorras ei peaks me rääkima vähemast tööst, vaid rohkemast tööst." Vastasel juhul tuleks teha konkreetseid ettepanekuid, kuidas vähest tööjõumahtu kompenseerida.
Seevastu Rheinland-Pfalzi DGB on avatud neljapäevasele nädalale. "See võib olla üks paljudest vahenditest, et meil oleks meie eluga sobivad töötunnid," ütles DGB boss Susanne Wingertszahn. Ametiühingu jaoks on aga oluline, et neljapäevase nädalaga saaks kaasneda vaid tööaja lühendamine.
Praegu on käimas üleriigiline pilootprojekt, mille raames saavad tööandjad mudelit kuue kuu jooksul katsetada. Juhtimiskonsultatsioonifirma Intraprenör algatatud projekt põhineb mudelil: 100 protsenti tulemuslikkust 80 protsenti ajast 100 protsenti tasumisega. Ametiühinguga seotud Hans Böckleri Fondi uuring jõudis järeldusele, et neljapäevane töönädal on töötajate seas populaarne – vähemalt koos võrdse tasuga.
LVU esindaja Tacke aga nõuab välismaiste oskustööliste lihtsamat ja kiiremat juurdepääsu tööturule. "Debürokratiseerimine on peamine prioriteet." See puudutab kvalifikatsioonide lihtsamat tunnustamist, lihtsamat haldusmenetlust ja vähemaid keeleoskuse nõudeid. "Peame iga reguleerimiskruvi keerama, et töötunde juurde saada. Oleme väga aeglased oma tööturupoliitika mõtlemises."
Rheinland-Pfalzi ettevõtete olukorra parandamiseks rahvusvahelises konkurentsis tuleb võtta kiireloomulisi ja lühiajalisi meetmeid energiahindade alandamiseks, hoiatas Tacke. "Energiapuuduse ja hindade tõusu ajal peame pakkumist laiendama. See on põhiülesanne, millega poliitikud peavad silmitsi seisma."
Selle saavutamiseks tuleb investeerida taastuvenergia kasutamise laiendamisse. Kuna paljudel Rheinland-Pfalzi suurettevõtetel on paljudes tööstusharudes suur energiavajadus, ei saa seda nõudlust rahuldada ainult taastuvenergiaga, ütles Tacke. Tema sõnul langevad energiahinnad pakkumise suurenedes. Kõik ettepanekud, mis viivad eduni, on siin teretulnud. Ajutised toetused on üks neist. "Kuid kõik, kes jooksevad ilma lahenduseta, peavad tunnistama, et tahavad teatud tööstusharudega hüvasti jätta," sõnas ta.
Edasiste meetmetena nimetas tegevdirektor maasoojusenergia ja vesiniku tootmise laiendamist. Põhimõtteliselt tuleks taastuvate ja kliimaneutraalsete energiaallikate heakskiitmise protsesse oluliselt lihtsustada ja kiirendada. "Meil ei ole teadmiste probleem, meil on rakendusprobleem," hoiatas ta.

Vastavalt aruandele www.sueddeutsche.de Rheinland-Pfalzi liidumaa ettevõtjad tunnevad muret osariigi majandusarengu pärast. Rheinland-Pfalzi majandusareng on teiste liidumaade ja Euroopaga võrreldes aeglasem ning kodumaiste ettevõtete investeeringute maht välismaal on väga suur. Eriti järsult langes riigi majandustoodang aasta esimesel kuuel kuul. Sisemajanduse kogutoodang langes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5,4 protsenti. Üleriigilises võrdluses langes see samal perioodil 0,3 protsenti. Rheinland-Pfalz on seega majanduskasvu poolest viimasel kohal. Selle arengu peamisteks põhjusteks on oskustööliste nappus ja kõrged energiahinnad.

Selle arengu mõju Rheinland-Pfalzi turule või finantssektorile võib olla märkimisväärne. Kvalifitseeritud tööjõu nappus toob kaasa tööjõupuuduse, mis toob kaasa töömahu vähenemise ja ettevõtete potentsiaali kadumise. See võib kaasa tuua madalama tootlikkuse ja konkurentsivõime. Kõrged energiahinnad avaldavad ettevõtetele survet ja võivad vähendada nende kasumimarginaale. See võib omakorda kaasa tuua investeeringute vähenemise ja ettevõtete lahkumise.

Nende negatiivsete mõjude leevendamiseks on vaja selliseid meetmeid nagu välismaiste oskustööliste lihtsam juurdepääs tööturule ja energiahindade alandamine. Haldusprotseduuride lihtsustamise ja välismaiste kvalifikatsioonide tunnustamise kaudu saab oskuste puuduse leevendamiseks kiiremini palgata välismaalastest oskustöölisi. Energiahindade alandamine on saavutatav taastuvenergia laiendamise ja uute tehnoloogiate, nagu geotermilise energia ja vesiniku tootmise, kasutamisega. Laienemise kiirendamiseks on vaja ka tõhusamaid taastuvenergia heakskiitmisprotsesse.

Nende meetmete rakendamine eeldab ettevõtete, valitsuse ja teiste asjaomaste sidusrühmade koostööd. Ainult selliste jõupingutuste abil saab parandada raamtingimusi, et stimuleerida Rheinland-Pfalzi majandusarengut ja muuta ettevõtte asukoht konkurentsivõimelisemaks.

Allikas: www.sueddeutsche.de