Majanduskriis Saksamaal: sisemajanduse kogutoodang langeb 0,3 protsenti, kuid riik hoiab endiselt sääste

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Taz.de raporti kohaselt langes Saksamaa sisemajanduse koguprodukt (SKT) 2023. aastal pärast inflatsiooni mahaarvamist 0,3 protsenti. Selle põhjuseks olid nii globaalsed kriisid kui ka ebasoodsad finantseerimistingimused kõrgete intressimäärade ning kodu- ja välismaise nõudluse vähenemise tõttu. Isegi majandusteadlased olid oodanud suuremat langust, kuid majandustoodang jäi siiski ootustele palju alla. 2022. aastal Venemaa rünnaku tõttu järsult tõusnud energiahinnad stabiliseerusid kõrgel tasemel ja mõjutasid tootmist, eriti energiamahukates sektorites nagu keemia- ja metallitööstus. Lisaks langes eratarbimine 1,1 protsenti, inimeste...

Gemäß einem Bericht von taz.de, ging das deutsche Bruttoinlandsprodukt (BIP) 2023 nach Abzug der Inflation um 0,3 Prozent zurück. Dies war auf die globalen Krisen sowie ungünstige Finanzierungsbedingungen durch hohe Zinsen und eine geringere Nachfrage aus dem In- und Ausland zurückzuführen. Sogar Ökonomen hatten ein größeres Minus erwartet, aber die Wirtschaftsleistung blieb dennoch weit hinter den Erwartungen zurück. Die Energiepreise, die 2022 aufgrund des russischen Angriffs stark angestiegen waren, stabilisierten sich auf hohem Niveau und belasteten die Produktion, insbesondere in energieintensiven Branchen wie der Chemie- und Metallindustrie. Darüber hinaus verringerte sich der private Konsum um 1,1 Prozent, wobei die Menschen …
Taz.de raporti kohaselt langes Saksamaa sisemajanduse koguprodukt (SKT) 2023. aastal pärast inflatsiooni mahaarvamist 0,3 protsenti. Selle põhjuseks olid nii globaalsed kriisid kui ka ebasoodsad finantseerimistingimused kõrgete intressimäärade ning kodu- ja välismaise nõudluse vähenemise tõttu. Isegi majandusteadlased olid oodanud suuremat langust, kuid majandustoodang jäi siiski ootustele palju alla. 2022. aastal Venemaa rünnaku tõttu järsult tõusnud energiahinnad stabiliseerusid kõrgel tasemel ja mõjutasid tootmist, eriti energiamahukates sektorites nagu keemia- ja metallitööstus. Lisaks langes eratarbimine 1,1 protsenti, inimeste...

Majanduskriis Saksamaal: sisemajanduse kogutoodang langeb 0,3 protsenti, kuid riik hoiab endiselt sääste

Taz.de raporti kohaselt langes Saksamaa sisemajanduse koguprodukt (SKT) 2023. aastal pärast inflatsiooni mahaarvamist 0,3 protsenti. Selle põhjuseks olid nii globaalsed kriisid kui ka ebasoodsad finantseerimistingimused kõrgete intressimäärade ning kodu- ja välismaise nõudluse vähenemise tõttu. Isegi majandusteadlased olid oodanud suuremat langust, kuid majandustoodang jäi siiski ootustele palju alla. 2022. aastal Venemaa rünnaku tõttu järsult tõusnud energiahinnad stabiliseerusid kõrgel tasemel ja mõjutasid tootmist, eriti energiamahukates sektorites nagu keemia- ja metallitööstus. Lisaks langes eratarbimine 1,1 protsenti, inimesed säästsid eelkõige kestvuskaupade ja toidu arvelt. Samuti vähendati riiklikke kulutusi, mis vähendas veelgi majandustulemusi.

Finantseksperdina võin öelda, et Saksamaa majandusnäitajate langus on rahvusvahelises võrdluses murettekitav. Eratarbimise vähenemine ja avaliku sektori kulutuste vähenemine avaldavad majandusele negatiivset mõju. See võib kaasa tuua investeeringute vähenemise ja majanduskasvu vähenemise. Lisaks võivad tootmist jätkuvalt mõjutada koormavad energiahinnad, eriti energiamahukates tööstusharudes. Oluline on võtta meetmeid majanduse elavdamiseks ja finantsstabiilsuse säilitamiseks.

Üldiselt võib SKP langus mõjutada finantsturgu ja tööstust, muutes investorid ettevaatlikumaks ja vähendades nõudlust finantsteenuste järele. On oluline, et valitsus ja ettevõtted töötaksid välja strateegiad majanduskasvu stimuleerimiseks ja jätkusuutliku taastumise saavutamiseks.

Lugege lähteartiklit saidilt taz.de

Artikli juurde