Valgusfoorivalitsuse majanduspoliitikat hinnati poolajal kriitiliselt: energiaüleminek ja subsideeritud tööstuselektri hinnad olid väga vastuolulised

Valgusfoorivalitsuse majanduspoliitikat hinnati poolajal kriitiliselt: energiaüleminek ja subsideeritud tööstuselektri hinnad olid väga vastuolulised

Ifo Instituudi ja FAZ-i majandusteadlaste viimane paneel näitab, et mitmed majandusprofessorid hindavad kriitiliselt foorivalitsuse majanduspoliitikat poolajal. Eriti vastuolulised on energiapoliitilised otsused, nagu tuumaenergia järkjärguline lõpetamine ja subsideeritud tööstuselektrihinnad. Paneelil osalejate hinnangul suhtutakse nendesse fooriparteide energiapoliitika projektidesse eriti kriitiliselt. Tuumaenergia lõplikku loobumist pärast Venemaa agressioonisõda lükkab 58 protsenti küsitletutest tagasi, samas kui selle poolt on vaid 38 protsenti. Kritiseeritakse, et tuumaenergia järkjärguline kaotamine tähendas kliimasõbraliku energiaallika väljalülitamist ja kõrged energiahinnad mõjutasid rahvusvahelist asukohakonkurentsi. Ka tööstuselektri subsideeritud hinna ettepanek ja uus kütteseadus leiavad tagasilükkamist. Tervelt 83 protsenti osalenud majandusteadlastest eitab subsideeritud tööstuselektri hinda, kuna see võib vähendada ettevõtete stiimulit olla energiatõhusam ja kaasa tuua püsivaid riigitoetusi. Uus kütteseadus lükati tagasi 60–32 protsendiga. Küll aga on teatav toetus 1. jaanuaril 2024 kavandatavale alampalga tõstmisele 12.00-lt 12.41 euroni tunnis. Selle poolt on 64 protsenti küsitletutest, vastu on 29 protsenti. Kokkuvõttes pandi foorivalitsuse majanduspoliitikale pooltunnil koolihinde 4,0. Majandusteadlased loodavad peamistes poliitikavaldkondades teistsugust suunda.

Vastavalt aruandele www.hasepost.de, on mitmed majandusprofessorid foorivalitsuse majanduspoliitikat kriitiliselt hinnanud. Eriti vastuolulised on energiapoliitika projektid, nagu tuumaenergia järkjärguline lõpetamine ja subsideeritud tööstuselektrihinnad. Nende otsuste mõju võib olla kaugeleulatuv. Tuumaenergia järkjärguline kaotamine tähendab, et kliimasõbralik energiaallikas lülitatakse välja ja kõrged energiahinnad mõjutavad rahvusvahelist asukohakonkurentsi. Sellel võib olla negatiivne mõju Saksamaa tööstuse konkurentsivõimele. Tööstusliku elektrienergia subsideeritud hind vähendaks energiasäästliku tootmise stiimulit ja tooks tõenäoliselt kaasa püsivad riigitoetused. See võib avaldada survet finantssektorile ja avaldada mõju turule. Uue kütteseaduse tagasilükkamine viitab sellele, et kavandatavad meetmed energia säästmiseks ja keskkonnasaaste vähendamiseks ei pälvi majandusteadlaste heakskiitu. Miinimumpalga tõstmisel võib seevastu olla positiivne mõju sissetulekute jaotusele ja tarbimisele. Kokkuvõttes näitab foorivalitsuse majanduspoliitika kriitiline hinnang, et olulistes poliitikavaldkondades on vaja tegutseda, et suurendada finantsekspertide rahulolu ja usaldust.