Konfliktide ajastu: Ukraina sõja tagajärjed Euroopale ja Saksamaale

<span style= color:blue >Konfliktide ajastu</span>: Ukraina sõja tagajärjed Euroopale ja Saksamaale

Viimase aja geopoliitilised arengud on toonud kaasa põhjaliku muutuse globaalses korras. Konflikt Ukrainas ja võimalikud tulevased konfliktid, nagu Taiwani konflikt, viitavad konfliktide ajastule. Varem tuntud reeglitel põhinev rahvusvaheline kord on ajalugu ja stabiilsus tundub habras. Multipolaarne maailmakord toob endaga kaasa uusi ebakindlust ja geomajanduslikke väljakutseid, mis mõjutavad kaubateede, energiaallikate ja toorainete turvalisust.

Välis-, julgeoleku-, väliskaubanduse, kaubandus- ja tööstuspoliitika seost käsitletakse üha enam kui „geoökonoomikat”. Riigid kasutavad majanduspoliitikat strateegiliselt ja kasutavad seda relvana. Lääs ähvardab poliitiliselt, sõjaliselt ja majanduslikult mõju kaotada, kui sellised riigid nagu Hiina ja India loovad uusi liite. Hüperglobaliseerumise ajastu on lõppemas ning majanduse politiseerumine ja poliitika ökonomiseerumine on muutumas üha selgemaks.

Saksamaa ja Euroopa seisavad silmitsi väljakutsega kohaneda uue geomajandusliku tegelikkusega. Rahvusvahelist tööjaotust, millest nad on seni kasu saanud, võivad ohustada muutuvad kaubandus- ja investeerimistingimused. Euroopa peab tugevdama oma kaitse- ja alliansivõimet ning töötama välja tervikliku geomajandusliku strateegia, et luua vastupidavad ja suveräänsed mudelid.

Euroopa poliitika ümberkorraldamine on uutes oludes õigluse täitmiseks hädavajalik. Nende hulka kuuluvad ühehäälsuse põhimõtte reformimine, siseturu tugevdamine ning julgeoleku- ja liidupoliitikale suunatud kaubanduspoliitika. Euroopa peab läbima kultuurilise muutuse ja jätma kõrvale rahvuslikud omakasu ühise, tulevikku vaatava lähenemisviisi kasuks. Ambitsioonikas tööstus- ja hankepoliitika ning strateegiline partnerlus energia- ja toorainevaldkonnas on hädavajalikud, et tulla toime uute väljakutsetega ja tagada Euroopa jätkuv roll maailmas.