Tolllisõda Trumpiga: Šveitsi tooted on ohus – Föderaalnõukogu annab häirekella!

Tolllisõda Trumpiga: Šveitsi tooted on ohus – Föderaalnõukogu annab häirekella!

Šveitsi liidunõukogu kinnitas eelmisel kolmapäeval olulise mandaadi läbirääkimisteks USA-ga tollivaidluses. Nende läbirääkimiste taustaks on ähvardatud 31-protsendiliste karistustariifide kehtestamine Šveitsi toodetele, mis peaksid jõustuma alates 3. juulist 2025. Luzerni ajaleht teatatud. Šveitsi valitsus peab läbirääkimisi vajalikuks meetmeks, et vältida negatiivseid tagajärgi eksporditööstusele.

Föderaalnõukogu on eelseisvateks läbirääkimisteks juba eelvestlustes USA kaubandusdelegaatide ja rahandusministriga valmistunud. Aruteluks on kavas erinevaid teemasid. Need hõlmavad USA põllumajandustoodete (nt pähklid, tsitrusviljad ja mereannid) turulepääsu parandamist, samuti meditsiinitoodete heakskiitmise lihtsustamist. Samuti käsitletakse maksuaspekte ja küsimusi kutseõppe kohta.

Tulised arutelud föderaalpalees

Föderaalpalees käisid tulised arutelud läbirääkimiste pakkumiste ja kõneluste edenemise tempo üle. Mõned hääled Föderaalnõukogus toetavad ettevaatlikku lähenemist ja hoiatavad läbirääkimiste kiire tempo eest. Vahepeal on ilmunud kuuldused, et Šveitsis peetakse ravimite hinnatõusu USA-le surve avaldamise vahendiks. President Trump on varem öelnud, et kavatseb USA kõrgeid ravimite hindu alandada ja nõuda samasugust hinnatõusu ka teistelt riikidelt.

Olukorra teeb keeruliseks ka asjaolu, et Föderaalnõukogu on juba USAga põhimõtete deklareerimise ajaraamist väljas ja vajab ilmselgelt rohkem aega, et kõnelusi õiges suunas juhtida. Insaiderid teatavad, et USA administratsioon ei saa muude pakiliste prioriteetide tõttu Šveitsile vajalikku aega pühendada, mis muudab läbirääkimisprotsessi veelgi keerulisemaks.

Mõju Šveitsi majandusele

Eelkõige puudutavad eesseisvad tariifid Šveitsi kellatööstust, masinatööstust ja meditsiinitehnoloogiat, mille ekspordiväärtused on märkimisväärsed. Kellatööstus moodustab 4 miljardit franki, masinatööstus 3,1 miljardit franki. Mõjutatud on ka Šveitsi populaarsed toidud, nagu šokolaad ja juust, mille ekspordiväärtus on üle 100 miljoni frangi. Võrreldes teiste Euroopa riikidega plaanib USA valitsus kehtestada Šveitsis kõrgemad tollimaksud – EL ootab näiteks 20 protsenti, Suurbritannia 10 protsenti.

Mõju Šveitsi eksportijatele võib olla tõsine. Umbes pooled kaasatud ettevõtetest eeldavad, et uutel tariifidel on kahjulikud mõjud. Eelkõige väiksemad ettevõtted võivad kaotada juurdepääsu USA turule, mis seaks ohtu töökohad ja innovatsiooni. Võimalike väljakutsetega seisab silmitsi ka Šveitsi ravimitööstus, mis moodustab 59 protsenti ekspordist USA-sse.

Praegune töötuse määr Šveitsis on 2,9 protsenti, kuid tollipoliitika tõttu võib see tõusta kuni 3 protsendini. Ametiühingud pole veel murettekitavat tooni avaldanud, kuid rõhutanud olukorra asjakohasust eksporditööstuse jaoks. Majandusprognoosid näitavad, et tariifide tegeliku rakendamise korral võib majanduskasv olla 0,2–0,3 protsendipunkti võrra väiksem.

Föderaalpresident Karin Keller-Sutter kommenteeris Šveitsi seisukohta 25-minutilises telefonivestluses Donald Trumpiga. Majandusminister Guy Parmelin rõhutas positiivsete signaalide tähtsust Šveitsi investeeringutele USA-sse. Selle diplomaatilise kohustusega püüab Föderaalnõukogu luua läbirääkimisteks stabiilse aluse ja esindada Šveitsi huve esirinnas, nagu väitis Šveitsi info teatatud.