Liiga vähesed inimesed teavad, et majanduspoliitiliste arutelude empiirilised tulemused on sageli vaid tegelikkuse ligikaudsed tulemused.

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Oma panuses tahaksin rääkida empiiriliste tulemuste tähtsusest majanduspoliitilistes debattides. Sageli peetakse neid tulemusi "kuldseks valuutaks" ja näiliselt täpseid tulemusi käsitletakse faktidena. Paljud neist tulemustest põhinevad aga oletustel ja mudelitel ning on parimal juhul tegelikkuse ligikaudsed. Tõenäoliselt ei kannata majandus täna liiga vähe, vaid liiga palju numbreid ja statistikat. Võrdsuse mõõtmise näide on Gini koefitsient, mis mõõdab tulujaotust. See kõigub 0 ja 1 vahel ja näitab, kas tulu jaguneb absoluutselt võrdselt või absoluutselt ebavõrdselt. Gini koefitsient aga...

In meinem Beitrag möchte ich über die Bedeutung von empirischen Ergebnissen in wirtschaftspolitischen Debatten sprechen. Oft werden diese Ergebnisse als „Goldwährung“ angesehen und scheinbar präzise Resultate werden als Fakten betrachtet. Jedoch basieren viele dieser Ergebnisse auf Annahmen und Modellen und stellen bestenfalls Annäherungen an die Realität dar. Die Ökonomie leidet heute wohl nicht an zu wenigen, sondern an zu vielen Zahlen und Statistiken. Ein Beispiel für die Messbarkeit von Gleichheit ist der Gini-Koeffizient, der die Einkommensverteilung misst. Dieser schwankt zwischen 0 und 1 und zeigt an, ob die Einkommen absolut gleich oder absolut ungleich verteilt sind. Jedoch ist der Gini-Koeffizient …
Oma panuses tahaksin rääkida empiiriliste tulemuste tähtsusest majanduspoliitilistes debattides. Sageli peetakse neid tulemusi "kuldseks valuutaks" ja näiliselt täpseid tulemusi käsitletakse faktidena. Paljud neist tulemustest põhinevad aga oletustel ja mudelitel ning on parimal juhul tegelikkuse ligikaudsed. Tõenäoliselt ei kannata majandus täna liiga vähe, vaid liiga palju numbreid ja statistikat. Võrdsuse mõõtmise näide on Gini koefitsient, mis mõõdab tulujaotust. See kõigub 0 ja 1 vahel ja näitab, kas tulu jaguneb absoluutselt võrdselt või absoluutselt ebavõrdselt. Gini koefitsient aga...

Liiga vähesed inimesed teavad, et majanduspoliitiliste arutelude empiirilised tulemused on sageli vaid tegelikkuse ligikaudsed tulemused.

Oma panuses tahaksin rääkida empiiriliste tulemuste tähtsusest majanduspoliitilistes debattides. Sageli peetakse neid tulemusi "kuldseks valuutaks" ja näiliselt täpseid tulemusi käsitletakse faktidena. Paljud neist tulemustest põhinevad aga oletustel ja mudelitel ning on parimal juhul tegelikkuse ligikaudsed. Tõenäoliselt ei kannata majandus täna liiga vähe, vaid liiga palju numbreid ja statistikat.

Võrdsuse mõõtmise näide on Gini koefitsient, mis mõõdab tulujaotust. See kõigub 0 ja 1 vahel ja näitab, kas tulu jaguneb absoluutselt võrdselt või absoluutselt ebavõrdselt. Gini koefitsient on aga nõrkade külgedega konstruktsioon ja võrdõiguslikkusest on erinevaid arusaamu.

Oluline on mõista, et paljusid olulisi väärtusi, nagu õnn, vabadus või turvalisus, on nende keerukuse tõttu raske mõõta. Lisaks ütlevad keskmised sageli vähe tegeliku vahemiku kohta ja viitavad täpsustasemele, mis puudub. Edetabelitesse tuleks suhtuda ettevaatlikult, eriti kui vahed on väikesed.

Finantsturgudel ja majanduspoliitikal on tekkinud liiga suur usaldus mudelite ja numbrite vastu. Parem oleks olla "ligikaudu õige", mitte täpselt vale. John Maynard Keynesi ütlust “umbes õige kui täpselt vale” tuleks arvesse võtta, et mitte langeda numbritesse uskumise lõksu.

Nende leidude mõju turule ja finantssektorile on mitmekülgne. Liigne keskendumine numbritele ja statistikale võib viia olukorra ebaõige hinnanguni. Ettevõtted ja investorid peaksid teadma, et need andmed on vaid tegelikkuse ligikaudsed andmed ja võivad olla ebakindlad. Oluline on kriitiliselt kahtluse alla seada mudelid ja numbrid ning võtta terviklik vaatenurk.

Vastavalt www.nzz.ch raportile on vaja ära tunda kvantitatiivsete andmete eelised ja puudused majanduses. Kuigi numbrid ja statistika on olulised otsustusvahendid, tuleks neisse suhtuda ettevaatlikult ja alandlikult. Nendele andmetele liiga palju keskendumine võib viia üldise pildi kadumiseni ja sellel on pikaajaline negatiivne mõju. Seetõttu ei tohiks finantssektori otsustajad oma hinnanguid anda üksnes kvantitatiivsetele andmetele, vaid arvesse tuleb võtta ka kvalitatiivseid aspekte.

Allikas: https://www.nzz.ch/meinung/kommentare/die-oekonomie-als-forschung-leidet-unter-zu-vielen-zahlen-ld.1391358

Lugege allikaartiklit aadressil www.nzz.ch

Artikli juurde