Liiga vähesed inimesed teavad, et majanduspoliitiliste arutelude empiirilised tulemused on sageli vaid tegelikkuse ligikaudsed tulemused.
Oma panuses tahaksin rääkida empiiriliste tulemuste tähtsusest majanduspoliitilistes debattides. Sageli peetakse neid tulemusi "kuldseks valuutaks" ja näiliselt täpseid tulemusi käsitletakse faktidena. Paljud neist tulemustest põhinevad aga oletustel ja mudelitel ning on parimal juhul tegelikkuse ligikaudsed. Tõenäoliselt ei kannata majandus täna liiga vähe, vaid liiga palju numbreid ja statistikat. Võrdsuse mõõtmise näide on Gini koefitsient, mis mõõdab tulujaotust. See kõigub 0 ja 1 vahel ja näitab, kas tulu jaguneb absoluutselt võrdselt või absoluutselt ebavõrdselt. Gini koefitsient aga...

Liiga vähesed inimesed teavad, et majanduspoliitiliste arutelude empiirilised tulemused on sageli vaid tegelikkuse ligikaudsed tulemused.
Oma panuses tahaksin rääkida empiiriliste tulemuste tähtsusest majanduspoliitilistes debattides. Sageli peetakse neid tulemusi "kuldseks valuutaks" ja näiliselt täpseid tulemusi käsitletakse faktidena. Paljud neist tulemustest põhinevad aga oletustel ja mudelitel ning on parimal juhul tegelikkuse ligikaudsed. Tõenäoliselt ei kannata majandus täna liiga vähe, vaid liiga palju numbreid ja statistikat.
Võrdsuse mõõtmise näide on Gini koefitsient, mis mõõdab tulujaotust. See kõigub 0 ja 1 vahel ja näitab, kas tulu jaguneb absoluutselt võrdselt või absoluutselt ebavõrdselt. Gini koefitsient on aga nõrkade külgedega konstruktsioon ja võrdõiguslikkusest on erinevaid arusaamu.
Oluline on mõista, et paljusid olulisi väärtusi, nagu õnn, vabadus või turvalisus, on nende keerukuse tõttu raske mõõta. Lisaks ütlevad keskmised sageli vähe tegeliku vahemiku kohta ja viitavad täpsustasemele, mis puudub. Edetabelitesse tuleks suhtuda ettevaatlikult, eriti kui vahed on väikesed.
Finantsturgudel ja majanduspoliitikal on tekkinud liiga suur usaldus mudelite ja numbrite vastu. Parem oleks olla "ligikaudu õige", mitte täpselt vale. John Maynard Keynesi ütlust “umbes õige kui täpselt vale” tuleks arvesse võtta, et mitte langeda numbritesse uskumise lõksu.
Nende leidude mõju turule ja finantssektorile on mitmekülgne. Liigne keskendumine numbritele ja statistikale võib viia olukorra ebaõige hinnanguni. Ettevõtted ja investorid peaksid teadma, et need andmed on vaid tegelikkuse ligikaudsed andmed ja võivad olla ebakindlad. Oluline on kriitiliselt kahtluse alla seada mudelid ja numbrid ning võtta terviklik vaatenurk.
Vastavalt www.nzz.ch raportile on vaja ära tunda kvantitatiivsete andmete eelised ja puudused majanduses. Kuigi numbrid ja statistika on olulised otsustusvahendid, tuleks neisse suhtuda ettevaatlikult ja alandlikult. Nendele andmetele liiga palju keskendumine võib viia üldise pildi kadumiseni ja sellel on pikaajaline negatiivne mõju. Seetõttu ei tohiks finantssektori otsustajad oma hinnanguid anda üksnes kvantitatiivsetele andmetele, vaid arvesse tuleb võtta ka kvalitatiivseid aspekte.
Allikas: https://www.nzz.ch/meinung/kommentare/die-oekonomie-als-forschung-leidet-unter-zu-vielen-zahlen-ld.1391358
Lugege allikaartiklit aadressil www.nzz.ch