Ookeanide tulevik: ÜRO konverents Nice'is seab uued standardid!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

2025. aastal Nizzas toimuva ÜRO ookeanikonverentsi eesmärk on kaitsta ookeane ülemaailmsete kohustuste ja uute uurimisprogrammidega.

Ookeanide tulevik: ÜRO konverents Nice'is seab uued standardid!

ÜRO ookeanikonverents (UNOC) Prantsusmaal Nice'is oli oluline foorum, mis käsitles ookeanide tulevikku. Sellel tähtsal üritusel osales üle 50 riigipea ja delegaadi enam kui 120 riigist. ÜRO peasekretär António Guterres avas konverentsi tungiva üleskutsega vaadelda ja kaitsta merd kui ühist ressurssi. Ta kritiseeris tugevalt nende elutähtsate ökosüsteemide praegust tähelepanuta jätmist ja kutsus üles võtma kõikehõlmavaid meetmeid.

Keskkonnaminister Carsten Schneider rõhutas konverentsi edusamme merekaitse valdkonnas. Saksamaa võttis endale mitmeid kohustusi, sealhulgas jätkab käimasolevaid programme Põhja- ja Läänemerest pärit laskemoona taastamiseks ja hävitamiseks. Samuti otsustati merekaitse edendamiseks asutada Saksa-Prantsuse ekspertide meeskond.

Merekaitsemeetmed

Saksamaa plaanib aastaks 2031 investeerida umbes 100 miljonit eurot sooalade, mereheinamaade ja vetikametsade säilitamisse ja taastamisse. Eesmärk on tugevdada ookeanide CO2 salvestamise võimet ja vastupidavust. Rahvusvaheline üldsus koostas "Nice Action Plan", mis sisaldab riikide vabatahtlikke kohustusi. Vaesemate saareriikide jaoks aga konkreetseid rahalisi kohustusi ei võetud.

Süvamere kaevandamine oli samuti pakiline probleem; 37 riiki kutsusid üles nendes tegevustes ennetavalt peatama, millega ka Saksamaa nõustus. Asjade positiivse pöördena teatasid mitmed suurpangad, et nad ei rahasta enam süvamere kaevandamisprojekte. Süvamere kaevandamine kujutab endast ohtu, kuna see võib ohustada bioloogilist mitmekesisust ja eraldada kliimat kahjustavat CO2.

Väljakutsed ja järgmised sammud

Avameri katab 60–70% ookeanidest, kuid rahvusvahelistes vetes ei ole peaaegu mingeid eeskirju. ÜRO avamere kaitseleping on mõeldud suurte kaitsealade määramiseks, kuid selle ratifitseerib vähemalt 60 riiki. Konverentsi alguses ratifitseeris leppe enam kui tosin riiki ja eksperdid usuvad, et nõutav arv võiks olla saavutatud 2025. aasta septembriks.

Lisaks nõudis 95 riiki esmase plasti tootmise piiramist ning aruandlusnõuete kehtestamist nende tootmise ning impordi ja ekspordi kohta. Augustis arutatakse Genfis taas ookeanide prügistamise vastast kokkulepet. Eesmärk on luua rahvusvaheline ookeaniuuringute programm "Mission Neptune", mis koostab aastaaruande maailma ookeanide seisundi kohta.

Keskkonnakaitsjad väljendasid muret ja tõid välja, et konverentsi edu tuleb lõppkokkuvõttes mõõta vastuvõetud meetmete rakendamisega riiklikes poliitikates. Järgmine ÜRO ookeanikonverents on juba planeeritud 2028. aastasse, et jätkata dialoogi ja edusamme ookeanide kaitse vallas.

Üldiselt näitab Nice'is toimunud ÜRO ookeanikonverents, et ülemaailmne tahe muutusteks on olemas, kuid ookeanide kaitsmiseks ja säilitamiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi ja pikaajalist pühendumist.

Lisateabe saamiseks lugege üksikasju aadressil standard ja DW.