Linnavolikogu hoiatab: miljardi dollari puudujääk ohustab omavalitsuse tulevikku!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Linnad nõuavad föderaalvalitsuselt kiiret abi 2025. aastaks miljarditesse ulatuva puudujäägi vastu. Finantskriis nõuab kiireid reforme.

Linnavolikogu hoiatab: miljardi dollari puudujääk ohustab omavalitsuse tulevikku!

Saksamaa linnade, valdade ja rajoonide rahaline olukord on dramaatiliselt halvenenud. Saksamaa linnade liit, umbes 3200 linna ja omavalitsuse ühendus, kutsub kiireloomulises pöördumises uut föderaalvalitsust üles võtma kiireid meetmeid ebakindla olukorra leevendamiseks. Linnad ootavad 2025. aastaks üle 13 miljardi euro suurust puudujääki ja järgnevateks aastateks sarnast näitajat, mis süvendab omavalitsuste finantskriisi veelgi. Vastavalt Rahva hääl Linnade liidu president Markus Lewe (CDU) väljendas tungivat vajadust, et föderaalvalitsus peab 2025. aastaks konkreetseid tulemusi saavutama.

Vallad olid juba eelmisel aastal ligi 25 miljardi euroga puudujäägis. Sellises finantsolukorras on linnad sunnitud kärpima mõistlikke vabatahtlikke kulutusi, kuigi nad on seadusega kohustatud täitma paljusid ülesandeid. Seda probleemi kirjeldatakse kui struktuurikriisi, mis erineb põhimõtteliselt varasematest finantskriisidest. Olukorda halvendab ka jätkuv nõrk kasv, mis põhjustab kohalike omavalitsuste sissetulekute drastilise vähenemise.

linnade nõudmised

Selle taustal kutsub linnade liit üles suurendama kogukonnamaksude osakaalu, eriti müügimaksutulus. Need struktuurimuudatused on vajalikud vana võlaprobleemi lahendamiseks ja uue võla edasise suurenemise vältimiseks. Ka Saksamaa linnade liidu peakomisjon on selgelt öelnud, et võlgade nihutamine omavalitsuste eelarvetesse lükatakse selgelt tagasi. Omavalitsustele võiks kasu tuua vaid võlapiduri reform, mis loob lisaruumi investeeringuteks infrastruktuuri ja haridusse. Võlapiduri lõdvendamine ei tohiks aga vähendada survet konsolideerimiseks ja reformimiseks, nõuab ta Linnapäev.

Markus Lewe rõhutas, et linnad ei ole valmis võtma endale täiendavaid ülesandeid, mida täielikult ei rahastata. Igasuguse maksusoodustuse korral tuleb tagada ka kohalike omavalitsuste saamatajäänud tulu üheselt hüvitamine. Süveneva kriisiga toimetulemiseks on oluline, et omavalitsused saaksid planeerimisõiguses ja lepingute sõlmimisel suurema vabaduse. Loodetakse, et finantssurvet linnades saab vähendada bürokraatia vähendamise ja menetluste kiirendamisega.

Neid keerulisi finantsväljavaateid silmas pidades on oodata Burkhard Jungi (SPD) valimist Saksamaa Linnade Liidu presidendiks. Jung, kes töötas presidendina aastatel 2019–2021 ja on praegu asepresident, võib nendel kriitilistel aegadel kogukondade häält tugevdada. Linnade ja kogukondade nõudmised on selged: föderaalvalitsuselt on vaja viivitamatut ja olulist toetust, et hoida ära heaoluühiskonna põhimõtteline kriis kohalikul, föderaalsel ja osariigi tasandil.