Putini sundvõõrandamised: majanduseliit kaotuse hirmus!

Putini sundvõõrandamised: majanduseliit kaotuse hirmus!

Kreml intensiivistab Lääne ja kodumaiste ettevõtete sundvõõrandamisi Venemaal murettekitavas trendis. Need meetmed on intensiivistunud, eriti pärast sõja puhkemist Ukrainas, et täita sõjakaste. Arestitud varade koguväärtus on alates 2022. aastast kasvanud šokeerivalt 3,9 triljoni rublani. Viimase kaheteistkümne kuuga on konfiskeeritud varade väärtus kolmekordistunud, mis toob esile selle arengu murettekitavad mõõtmed. Mõjutatud ettevõtete hulgas on sellised silmapaistvad nimed nagu Taani õlletootja Carlsberg ja Prantsuse toiduhiiglane Danone. Kuid mitte ainult lääne ettevõtted ei ole nende meetmete sihtmärgiks; Üha enam sundvõõrandatakse ka Venemaa ettevõtteid, näiteks 2024. aasta veebruaris natsionaliseeritud Rolfi autode esindust.

Need sundvõõrandamised toimuvad sageli korruptsiooni, erastamisprobleemide või üldise äärmusluse ettekäändel. Näiteks algatati Yuzhuralzoloto kaevandusfirma konfiskeerimismenetlus. Tegevjuht Konstantin Strukov seisab riigiametis olles silmitsi süüdistustega. Majandusteadlane Andrei Jakovlevi hinnangul võib sundvõõrandamine kujutada endast tohutut ohtu majanduslikule stabiilsusele – tema hinnangul võib "vähemalt poolte kõigist piirkonna ettevõtjatest oodata sundvõõrandamine".

Majanduslik mõju

Suurenevate sundvõõrandamiste eesmärk on aidata valitsusel luua uusi sissetulekuallikaid. Kinnisvaramüügiga on riigieelarvesse voolanud juba 132 miljardit rubla. Kuid kuigi need meetmed võivad lühiajaliselt tugevdada riigi rahandust, hoiatavad eksperdid, et need nõrgendavad oluliselt erasektori vastupanuvõimet. Kardetakse, et need sündmused võivad tekitada pikaajalist kahju kogu Venemaa majandusele.

ELi raport viitab ka sellele, et Venemaa majandus on halvemas seisus, kui valitsus kujutab. Kui valitsus eeldab 2,5-protsendilist majanduskasvu, siis majandusanalüütikud prognoosivad vaid 1,5-protsendilist kasvu. Ettevõtete ülemused on juba lobirühma kaudu koostanud seaduseelnõusid, et kaitsta omanike õigusi ja kõrvaldada õiguslikku ebakindlust selles kriitilises faasis.

Nendele arengutele reageeris ka president Vladimir Putin, lükates tagasi mure natsionaliseerimise pärast 2025. aasta juunis ja kaitstes üht viimastest sundvõõrandamist. Kremli strateegiat, mis keskendub välisriikide kodanikele kuuluvatele ja Ukrainat toetavatele ettevõtetele, peavad eksperdid riskantseks, eriti arvestades katkenud sidemeid lääne partneritega ja paljude ettevõtete põgenemist Venemaa turult.

Kokkuvõtteks võib öelda, et nende sundvõõrandamiste elluviimine viitab murettekitavale arengule Venemaa majandussektoris. Mõju võib olla kaugeleulatuv, luues muutuva majanduskeskkonna, milles nii välisinvestorid kui ka kohalikud ettevõtjad kardavad oma elatise pärast. Kuigi Kreml on keskendunud agressiivsele strateegiale, on võimalik pikaajaline kahju juba tunda.