Bundesbank kutsub üles radikaalsetele muutustele: Merz surve all!

Bundesbank kutsub üles radikaalsetele muutustele: Merz surve all!

12. mail 2025 esitas Bundesbanki president Joachim Nagel kantsler Friedrich Merzi (CDU) juhitavale föderaalvalitsusele selgeid nõudmisi majanduspoliitika vajaliku ümberkorraldamise osas. Nagel rõhutas oma avalduses, et Saksamaa majanduskasvu pidurdavate barjääride ületamine on ülioluline.

Eriti olulised on meetmed infrastruktuuri parandamiseks, tööjõu suurendamiseks, digitaliseerimiseks ja avalike teenuste kiirendamiseks. Lisaks kutsus Nagel üles vähendama bürokraatiat ja tugevdama riigi kaitsevõimet. Selles kontekstis kiitis ta 500 miljardi euro suuruse erifondi moodustamist taristu laiendamiseks, mille otsustasid liit ja SPD 4. märtsil 2025 koalitsiooniuuringute käigus.

Üksikasjad erifondi kohta

Erifond luuakse kümne aasta jooksul, millest osariikidele ja omavalitsustele eraldatakse 100 miljardit eurot. Samuti saavad nad laiendatud võimalusi oma laenu võtmiseks. Kaitsekulutuste osas otsitakse erandit, mis võimaldaks põhiseaduse võlapiiridest vabastada kulutused üle ühe protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKT).

Võlalimiidi reformimise otsus lükkab aga arutelu tsiviil- ja sõjaliste kulutuste rahastamise üle edasi. Nagel rõhutas nende meetmete erandlikkust ja hoiatas, et lisavõlga tuleks vaadelda kui ainulaadset võimalust. Föderaalkontroll kritiseeris aga föderaalkulude ebapiisavat vastufinantseerimist ja tõi välja föderaalvalitsuse kõrge netolaenu, mis 2024. aastal ületas liidu konstitutsioonikohtu nõuded.

Eelarvevastutus ja võla suhe

Saksamaa võla suhe SKTsse on praegu 63,6%, euroala riigieelarve puudujääk on 3,6%. EL-i fiskaalreeglid nõuavad, et liikmesriigid vähendaksid oma võlga nelja-aastaste võla vähendamise kavade abil. Eelkõige peavad riigid, kelle võlg jääb vahemikku 60–90% SKTst, vähendama seda igal aastal 0,5 protsendipunkti võrra.

Nagel andis mõista, et kõiki probleeme ei ole võimalik täiendavate kulutustega lahendada ja kutsus üles võlakorda pärast kohanemisperioodi vähendama. Samal ajal jääb Euroopa eelarvereeglite järgimise kohustus muutumatuks. Arutelu maksude kaudu rahastamise ja sellega kaasnevate kodanike rahaliste koormuste üle näitab, et koalitsiooniuuringute kokkulepe ei lahenda kõiki riigi põhiprobleeme.

Saksamaal on ka EL-i suuruselt teine ​​ettevõtte tulumaks, mis muudab majandusolukorra veelgi keerulisemaks. 100 miljardi euro eraldamine riikidele ja omavalitsustele tekitab lisaküsimusi pädevuse jaotuse kohta ning toob esile väljakutsed, millega valitsus silmitsi seisab.

Arvestades Euroopa algatusi kaitsehangete koordineerimisel ja nendega seotud reforme, on selge, et Saksamaa majanduse ja kaitsepoliitika tulevikusuund on praegu otsustav.

Lisateabe saamiseks jälgige aruandlust TradingView ja Majandusteenus viidatud.