Peaaegu iga neljas ettevõte peab Corona abi tagasi maksma: mida peavad finantseksperdid praegu teadma

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Vastavalt www.t-online.de raportile peavad peaaegu 25% ettevõtetest, kes kasutasid valitsuse Corona abi, tagasimakseid tegema. See selgub majandusministeeriumi esialgsest bilansist, mis põhineb 338 000 taotlusest koosneval valimil. Umbes 40% ettevõtetest saavad aga ka föderaalvalitsuselt lisamakseid. Korona sillaabi maksti välja kiiresti ja ebabürokraatlikult ettevõtetele, kelle olemasolu oli ohus ja mille müük langes suurel määral. Makse oli aga seotud lõpparuandega, milles võrreldi tegelikku müügi langust ja abikõlblikke püsikulusid esialgse prognoosiga. Tagasinõuded on võimalikud näiteks juhul, kui tegelik müügilangus oli taotluse esitamisel oodatust väiksem. Majandusministeeriumi teatel...

Gemäß einem Bericht von www.t-online.de, haben fast 25% der Unternehmen, die staatliche Corona-Hilfen in Anspruch genommen haben, Rückzahlungen zu leisten. Dies geht aus einer vorläufigen Bilanz des Wirtschaftsministeriums hervor, die auf Stichproben von 338.000 Anträgen basiert. Allerdings erhalten auch etwa 40% der Betriebe Nachzahlungen vom Bund. Die Corona-Überbrückungshilfen wurden schnell und unbürokratisch an existenzbedrohte Unternehmen mit großen Umsatzrückgängen ausgezahlt. Die Auszahlung war jedoch an eine Schlussabrechnung gekoppelt, in der der tatsächliche Umsatzrückgang und förderfähige Fixkosten mit der ursprünglichen Prognose verglichen wurden. Rückforderungen sind zum Beispiel möglich, wenn der tatsächliche Umsatzrückgang geringer war als bei Antragstellung erwartet. Nach Angaben des Wirtschaftsministeriums …
Vastavalt www.t-online.de raportile peavad peaaegu 25% ettevõtetest, kes kasutasid valitsuse Corona abi, tagasimakseid tegema. See selgub majandusministeeriumi esialgsest bilansist, mis põhineb 338 000 taotlusest koosneval valimil. Umbes 40% ettevõtetest saavad aga ka föderaalvalitsuselt lisamakseid. Korona sillaabi maksti välja kiiresti ja ebabürokraatlikult ettevõtetele, kelle olemasolu oli ohus ja mille müük langes suurel määral. Makse oli aga seotud lõpparuandega, milles võrreldi tegelikku müügi langust ja abikõlblikke püsikulusid esialgse prognoosiga. Tagasinõuded on võimalikud näiteks juhul, kui tegelik müügilangus oli taotluse esitamisel oodatust väiksem. Majandusministeeriumi teatel...

Peaaegu iga neljas ettevõte peab Corona abi tagasi maksma: mida peavad finantseksperdid praegu teadma

Vastavalt aruandele www.t-online.de Peaaegu 25% ettevõtetest, kes kasutasid valitsuse koroonaabi, peavad tegema tagasimakseid. See selgub majandusministeeriumi esialgsest bilansist, mis põhineb 338 000 taotlusest koosneval valimil. Umbes 40% ettevõtetest saavad aga ka föderaalvalitsuselt lisamakseid.

Korona sillaabi maksti välja kiiresti ja ebabürokraatlikult ettevõtetele, kelle olemasolu oli ohus ja mille müük langes suurel määral. Makse oli aga seotud lõpparuandega, milles võrreldi tegelikku müügi langust ja abikõlblikke püsikulusid esialgse prognoosiga. Tagasinõuded on võimalikud näiteks juhul, kui tegelik müügilangus oli taotluse esitamisel oodatust väiksem.

Majandusministeeriumi andmetel maksti erinevatele abiprogrammidele nagu november, detsember või taaskäivitusabi välja kokku 13,1 miljardit eurot ning 63,3 miljardit eurot.

Lõplike avalduste tähtaeg oli 31. oktoober, kuid soovi korral saab seda pikendada 31. jaanuarini ja hädaolukorras 31. märtsini. Ühtlasi rõhutab ministeerium, et jäigad tagasimaksetähtajad ei tohiks ühelegi ettevõttele üle jõu käia.

Finantseksperdina on oluline mainida, et riigiabi tagasimaksed võivad avaldada mõju ettevõtete likviidsusele. Sõltuvalt tagasimaksete tasemest võib ettevõtetel olla vaja oma finantsplaane ümber kohandada ja kasutada kapitalireserve. See võib kaasa tuua piiranguid investeeringutele ja kasvule. Lisaks võib ettevõtete finantsplaneerimist mõjutada ebakindlus tagasimaksete osas ja võimalikud tagasimaksetähtaegade pikenemised.

Nende tagasimaksete ja lisamaksete arengul on oluline silma peal hoida, et jälgida mõju turule ja finantssektorile.

Lugege lähteartiklit aadressil www.t-online.de

Artikli juurde