Parlameter: Kui lojaalsed on parlamendiliikmed oma erakonnale?

Parlameter: Kui lojaalsed on parlamendiliikmed oma erakonnale?

Luzerni ülikooli uuenduslik tööriist "Parlameter" on taaskord valgustanud Šveitsi poliitilist maastikku. Selle instrumendiga, mille töötas välja Šveitsi Majanduspoliitika Instituut (IWP), saab analüüsida riiklike ja osariikide nõukogude hääli. See teeb selgeks, kui täpselt riigikogulased oma erakondade suunistest kinni peavad.

Tööriist, mis toimib "tegeliku poliitilise elu seismograafina", näitab, et erakondade lojaalsus föderaalparlamendis on üldiselt kõrge. See on eriti väljendunud Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas (SP) muljetavaldava 99,2% protsendiga. Seevastu keskerakonna erakondlik lojaalsus on 95,5%. Andmed näitavad ka, et ligikaudu kolmandik riigivolikogu liikmetest hääletab enam kui 99 protsenti ajast oma parteiga, mis rõhutab tihedaid sidemeid parlamendiliikmete ja nende poliitiliste leeride vahel.

Suurejoonelised arusaamad

Suurimat erakondlikku lojaalsust pärineb Linda de Ventura (SP), kes on rahvusnõukogu liige alates 2024. aasta detsembrist ja kelle häälteprotsent on muljetavaldav – 99,8%. Riiginõukogus juhib edetabelit Flavia Wasserfallen (SP) 98,4 protsendiga. Huvitavaks kontrastiks sellele on Daniel Jositsch (SP), keda peetakse 81,3%-ga Riiginõukogu suurimaks teisitimõtlejaks. Rahvusnõukogus on aga Thomas Rechsteiner (keskel) suurim teisitimõtleja oma 90,5% määraga.

Uus tööriist näitab aga ka seda, et mitte kõik saadikud ei järgi rangelt oma parteipoliitikat. Viimasel kohtumisel hääletas Fabio Regazzi (keskel) sagedamini FDP poolt (83,7%) kui oma erakonnaga, kes toetas teda vaid 78,2%. Regazzi kommenteerib, et temaatiline fookus on olenevalt seansist erinev ja ta püüab alati jääda truuks oma veendumustele, kartmata kompromisse. Nendest kõrvalekalletest hoolimata on ta selgeks teinud, et ei vaheta kunagi erakonda.

Pilk demokraatiale

“Parlameeter” pole mitte ainult analüüsivahend, vaid ka oluline uurimisvahend meedia jaoks. Ta võrdleb liiduparlamendi otsuseid referendumitega, millest selgub, kui lähedal on parlamendisaadikud kodanike soovidele. See annab väärtusliku ülevaate populaarsete otsuste asjakohasusest ja toob esile kohad, kus elanikkonna esindatuses võib esineda lünki.

Ajal, mil poliitikas nõutakse üha enam läbipaistvust ja vastutust, rõhutab IWP tegevdirektor René Scheu, et kogutud andmed on toimiva demokraatia jaoks hädavajalikud. Seetõttu ei ole „Parlameter“ mitte ainult huvitav analüüsiplatvorm, vaid ka oluline element Šveitsi otsedemokraatia mõistmisel.