Trumpi tariifistrateegia: rohkem tulu, kuid USA jaoks vähem kasvu!

Trumpi tariifistrateegia: rohkem tulu, kuid USA jaoks vähem kasvu!

USA majandus on surve all ja president Donald Trumpi poliitika on suur panus. Selle tariifipoliitika toob lühiajaliselt lisatulu, kuid avaldab negatiivset pikaajalist mõju majanduskasvule. Imporditariifide tõus ei too kaasa mitte ainult riigieelarve suuremat puudujääki, vaid ka tarbijahindade tõusu, mis teeb murelikuks paljud majandusteadlased. Ifo Instituudi analüüsi kohaselt ei ole tariifide kaudu eelarve tasakaalustamise strateegia jätkusuutlik. Ifo president Clemens Fuest rõhutab, et negatiivsed mõjud kasvule ja hindade tõusule kaaluvad üles loodetud maksulaekumised, mis seab fiskaaledu kahtluse alla.

Petersoni Rahvusvahelise Majanduse Instituut rõhutab neid probleeme hiljutises uuringus. See näitab, et 10-protsendine imporditariif toob kaasa suurema tollitulu, kuid vähendab ka tulusid muudest maksuallikatest, eelkõige tulumaksust. Eeldatakse, et lisatulu on ligikaudu 160 miljardit dollarit aastas. Sellegipoolest võib sisemajanduse kogutoodang (SKT) langeda 0,46 dollari võrra iga täiendava maksutulu dollari kohta. Kui tariifid on 20 protsenti, oleks langus lausa 1,80 dollarit dollari kohta. Seda dünaamikat süvendab veelgi USA valitsuse võlakirjade intressimäärade tõus, mis avaldab eelarveolukorrale veelgi survet.

Kasvavad intressimäärad ja riigivõlg

Näiteks intressimäärade tõus 0,5 protsendipunkti võrra võib tähendada riigieelarvele umbes 150 miljardi dollari suurust täiendavat intressikoormust aastas. Selles kontekstis on suure tähtsusega ka USA riigivõlg, mis on peaaegu 37 triljonit dollarit, mis on maailma suurim. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul võib võla suhe 2025. aasta lõpuks tõusta isegi 124,1 protsendini. Võrdluseks on Saksamaa 62,1 protsendi juures. USA sõltuvus madalatest intressimääradest selle võla rahastamisel on pidev väljakutse.

Praeguse olukorra taustaks on ajalooline turbulents USA valitsuse võlakirjades ja langevad aktsiaturud, mis muutsid Trumpi kaubanduspoliitikas vajalikuks. Selle muudatuse võimalikud põhjused on ettevõtete juhtide nagu Elon Musk surve ja tema varasema tollipoliitika riskide teadvustamine. Viimastel nädalatel tõusid USA 10-aastaste riigivõlakirjade tootlused 4,5 protsendini, samas kui 30-aastaste võlakirjade intressimäär tõusis 4,3 protsendilt 5,0 protsendile. Need kõrgemad võlakirjade tootlused ei muuda USA valitsuse jaoks laenamist ainult kallimaks, vaid võivad kahjustada ka pikaajalist investorite ja võlausaldajate usaldust USA majanduse vastu.

Ebakindlus investorite seas

Ebakindel kaubanduspoliitika võib sundida ettevõtteid investeeringuid tagasi hoidma, mis suurendaks majanduslikku vastutuult. Hiinal, mis on USA suuruselt teine ​​võlausaldaja 760,8 miljardi dollari suuruse riigivõlakirjaga, võib samuti olla oluline roll. Hiina või riskifondide valitsuse võlakirjade müük võib turuolukorda veelgi destabiliseerida. Usaldus USA majanduse vastu on kaalul, kuna valitsus püüab stabiilset kurssi kujundada.

Üldiselt näitab see, et Trumpi tariifipoliitika võib tekitada lühiajalist tulu, kuid pikaajalisi negatiivseid tagajärgi majandusele ei saa ignoreerida. Väljakutsed, eelkõige seoses riigivõla ja intressimääradega, nõuavad praeguse poliitika drastilist ümberhindamist. Kui tõhusaid lahendusi võimalikult kiiresti ei leita, võib kogu majandussüsteem veelgi nõrgeneda.

Lisateavet Trumpi kaubanduspoliitika mõju kohta USA majandusele lugege Pressiteade ja päevauudised.