Baieri omavalitsused finantskuristiku äärel: ähvardab miljardi dollari defitsiit!

Baieri omavalitsused finantskuristiku äärel: ähvardab miljardi dollari defitsiit!

Baieri linnade ja omavalitsuste finantsolukord on viimastel aastatel oluliselt halvenenud. Praegused aruanded näitavad, et 2023. aastal oli omavalitsuste eelarve puudujääk 2,3 miljardit eurot, mis kasvab 2024. aastal 5,3 miljardi euroni. Eriti murettekitav on 2025. aasta esimese poolaasta puudujääk, mis on juba 4,6 miljardit eurot. Baieri linnade assotsiatsiooni (CSU) esimees Markus Pannermayr annab mõista, et olukord muutub järjest dramaatilisemaks ja hoiatab katkematu langustrendi eest. Suured kulutused personalile ja sotsiaalteenustele põhjustavad omavalitsuste struktuurset tasakaalustamatust, mida korratakse aruannetes. n-tv on esile tõstetud.

Bertelsmanni fondi “Omavalitsuste rahanduse aruanne” toob peamise puudujäägi põhjusena välja nõrga majanduse tõttu vähenenud maksulaekumised, mis on 2023. aastaga võrreldes peaaegu kahekordistunud. Aastatel 2011–2022 suutsid omavalitsused saavutada suuri ülejääke, kuigi alates 2020. aastast põhinesid need eriefektidel. Personalikulud on viimasel kümnendil kasvanud 80%, mis on tingitud töökohtade kasvust ja kõrgetest kollektiivlepingutest. 2024. aastal on oodata üle 5 miljardi euro suurust puudujääki, mis on Baieri omavalitsuste ajaloo suurim, teatab Baieri osariigi ajaleht.

Omavalitsuste nõudmised

Seda kriitilist finantsolukorda silmas pidades nõuavad omavalitsused omavalitsuste tugevat rahalist tasandust 2026. aastaks. Pannermayr taotleb piirkondadele leevendust ja peamiste eraldiste märkimisväärset suurendamist. Kui meetmeid ei võeta, kardetakse linnades ja alevites erakorraliste eelarvete suurenemist. Viidatud on ka läbirääkimistele osariigi valitsusega, mis peaksid toimuma oktoobri viimasel nädalal.

Rahandusminister Albert Füracker rõhutab sotsiaalkulutuste koormust, eriti rändevaldkonnas. Tema nõue liiduvalitsusele kulusid rohkem jagada on selge: Vabariik on viimastel aastatel omavalitsustele maksnud üle 22 miljardi euro, mis moodustab 30% riigieelarvest. Seetõttu on omavalitsustele avaldatava rahalise surve vähendamiseks hädavajalik piisav föderaalne toetus.

Valdade rahaline tulevik

Seoses kasvavate kulude ja sissetulekute vähenemisega on Baieri omavalitsuste finantssuutlikkus tegutseda suures ohus. Kulutused linnade, linnaosade ja valdade lõikes kasvasid 9,2 protsenti, tulud kasvasid aga vaid 5 protsenti. See toob kaasa 396 euro suuruse puudujäägi elaniku kohta, mis on üle riigi keskmise 321 euro.

Investeeringud omavalitsuste taristusse on vaatamata rahalistele väljakutsetele endiselt suured. 2024. aastal on oodata rekordilist üle 12 miljardi euro suurust investeeringut, mille investeeringumäär on 23,1 protsenti. Kui Baieris oleks lääneosariikide keskmine investeerimismäär 15,5 protsenti, jääks puudujääk elaniku kohta 100 euro kanti. Samuti rõhutab Bertelsmanni sihtasutus riigireformi vajadust, et tagada omavalitsuste rahaline tegutsemisvõime.